MAKSUKESKKOND
Koda tegi ettepaneku tuua konkurentsivõime kavas eraldi tegevusena välja maksumuudatuse mõju analüüsi läbiviimine, sh mõju ettevõtetele ja nende konkurentsivõimele. Viimasel ajal on tehtud maksukeskkonnas mitmeid muudatusi, mille mõjusid pole põhjalikult analüüsitud ning millega on vähendatud ettevõtete konkurentsivõimet (nt kütuste aktsiisitõusud).
Riik on kavas sõnastanud, et töötamise ja kasumi teenimise makse tuleb vähendada, tarbimise ja keskkonna koormamise makse aga suurendada. Kui riik suurendab keskkonna koormamise makse, siis sellega väheneb paljude tööstusettevõtete konkurentsivõime. Tööstusettevõtted annavad aga kaks kolmandikku Eesti ekspordist. Lisaks ei toeta koda kavas olevaid ideid jätkata alkoholiaktsiisi tõstmisega ning kehtestada pakendiaktsiis.
Kuigi kavas on kirjas, et suurtarbijatele tuleb kehtestada soodsam energiahind, peab koda vajalikuks kehtestada maksusoodustus ka suurematele gaasi tarbijatele.
TÖÖJÕUD
Kaubanduskoda tegi ettepaneku lisada välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamise peatüki alla eraldi tegevusena ka sisserände piirarvu täitumisega seotud probleemi lahendamine. Kuigi peagi vabastatakse piirarvu alt tippspetsialistid ning pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega ühe aastani, ei ole need muudatused piisavad. Koda toetab endiselt ettepanekut vabastada piirarvu alt ka välismaalased, kellele antakse kuni kaheaastane tähtajaline elamisluba töötamiseks, ning välismaalased, kelle töötasu on vähemalt 1,5-kordne Eesti keskmine palk. Alternatiivina on koda välja pakkunud ka lahenduse vabastada piirarvu alt välismaalased, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures.
Konkurentsivõime kavas on ette nähtud analüüsida ja teha ettepanekuid uuenenud töösuhete tingimuste kohta. Ettevõtjad ootavad, et analüüsile järgneksid ka konkreetsed tööõiguse muudatused, mis võtavad senisest rohkem arvesse uuenenud töösuhteid. Näiteks võiks töölepingu seaduses olla kirjas, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida paindlikus töökoormuses (nt 0,25-0,5 kohta), mitte ei pea töökoormuse kokkulepe oleme konkreetne number (nt 0,5).
Koda ei toeta ideed anda tööinspektsioonile volitusi, tegemaks järelevalvet soolise palgalõhe tuvastamiseks. Koja hinnangul puudub inspektsioonil sisuline võimekus hinnata, kas tegemist on võrdväärse tööga või mitte, mille eest makstakse naistele ja meestele erinevat palka. Kui riik soovib tööinspektsiooni volitusi suurendada, siis võiks tööinspektsioon teostada järelevalvet vaid avaliku sektori üle.
TÖÖEALISE ELANIKKONNA TERVISHOID
Kaubanduskoda tegi ettepaneku, et riik võiks kaaluda individuaalse ravikonto süsteemi loomist. Ravikontole laekub iga kuu teatud osa töötaja eest makstavast sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast. Iga ravikonto omanik saab seda raha edaspidi kasutada oma raviteenuste eest tasumiseks. Lisaks võiks inimesel ja tema tööandjal olla õigus teha isiku ravikontole lisamakseid. Selliste lisamaksete tegemisega peab kaasnema ka teatud maksuvabastus. Selle skeemi abil on võimalik tervishoidu raha juurde tuua.
RIIGISEKTOR
Kaubanduskoda tegi ettepaneku lisada kavasse tegevus avaliku sektori töötajate vähendamiseks. Kuna tööealine elanikkond väheneb, erasektoris on juba täna suurimaks probleemiks tööjõupuudus, siis peab riik järgmistel aastatel oluliselt vähendama avaliku sektori töötajate arvu.
Koda tegi ka ettepaneku muuta üksikisiku tulumaksu laekumist KOV-ide vahel selliselt, et teatud osa üksikisiku tulumaksust laekuks inimese elukohajärgsele omavalitsusele ning teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele. Selline muudatus motiveerib KOV-e rohkem tähelepanu pöörama töökohtade loomise soodustamisele ja ettevõtluskeskkonna arendamisele.
Koja hinnangul on oluline kavas sõnastada tööstuspoliitika rohelisest raamatust tulev tegevuskava ja elluviimine. Lisaks rõhutas koda vajadust sõnastada kavas selgelt, et ettevõtluse tugistruktuuride korrastamise protsessiga tuleb edasi liikuda kiiremini.
Riik plaanib kahel järgmisel aastal riigieelarve lasta struktuursesse puudujääki. Kuna Eesti majanduskasv on viimaste aastate kõrgeimal tasemel, siis ei peaks koja hinnangul järgmiste aastate eelarve olema puudujäägis, vaid pigem ülejäägis.
HARIDUS
Koja hinnangul peaks riik jõulisemalt sekkuma sellesse, et rohkem õpilasi läheks kutseõppesse. Nõudlus tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud oskustööjõu järele on suur, täpsemat vajadust sektorite lõikes aitab määratleda käivitunud OSKA süsteem.
Kuigi kavas on sõnastatud, et kutsehariduses on oluline muuta koolide rahastamismudel senisest tulemuspõhisemaks, tegi koda ettepaneku lisada, et tulemusrahastamise osakaal peab olema vähemalt 20%.
