Kuna omavalitsustel endal investeerimiseks piisavalt raha ei jätku, kavandatakse enamjaolt investeeringuid sõltuvalt sellest, mille jaoks on kusagilt fondist võimalik raha saada, teatas Riigikontroll BNS-ile.
Riigikontroll auditeeris investeeringute kavandamist valdades ja linnades ja võrdles seda 2007. aasta olukorraga. Kui 2007. aastal tegid kohalikud omavalitsused umbes 70 protsenti investeeringutest oma rahaga, siis viis aastat hiljem oli see protsent vähenenud 36-ni. Peamiseks vahendiks, millega kohalikul tasandil eluliselt vajalikke investeeringuid tehakse, on kujunenud Euroopa Liidu tõukefondid. 2012. aastal investeerisid Eesti kohalikud omavalitsused kokku 217,6 miljoni euro ulatuses, mis on ligikaudu 30 protsenti omavalitsuste maksutuludest.
Et nii suurel hulgal investeerida, peab see olema hästi kavandatud, et investeeringu elluviimine ja haldamine oleks hiljem jätkusuutlik. Samuti on oluline, et tehakse eelkõige neid investeeringuid, mida kohalikud maksumaksjad peavad oluliseks.
Vaadeldes auditis hõlmatud 13 omavalitsuse kolme suuremat investeeringut aastatel 2010-2012 leidis Riigikontroll, et vaid 15 protsenti nendest on tehtud ilma välisvahendite abita ja üheksa omavalitsust 13-st olid kõigi kolme investeeringu elluviimiseks kaasanud välisraha.
Riigikontroll leidis, et omavalitsuste arengudokumentide süsteem ei ole läbi mõeldud. Kõik auditeeritud omavalitsused olid nõutud eelarvestrateegia 2012. aastal küll kehtestanud, kuid pea pooltel neist ei haakunud eelarvestrateegias plaanitud investeeringud arengukavas ettenähtuga.
Samuti oli enamik auditeeritud 13 omavalitsusest perioodil 2010-2012 korra või enam teinud üle 20 000 euro suuruse investeeringu, mis ei kajastunud selle omavalitsuse arengukava investeeringuid käsitlevas osas. Lisaks leidis Riigikontroll kohalike omavalitsuste finantsplaneerimises muid nõrku kohti.
Näiteks analüüsivad vallad ja linnad investeeringuobjektide tasuvust ja teostatavust ning tulevikukulusid vaid siis, kui rahastaja nõuab. Seetõttu langetavad kohaliku omavalitsuse volikogud investeerimisotsuseid ilma, et neil oleks otsustamise ajal täpset finantsinfot, nagu finantsarvutused, investeeringu lõplik maksumus või kogu investeeringu finantseerimine. Riigikontroll leidis investeeringute kavandamisel ja elluviimisel puudusi kõigis auditeeritud 13 omavalitsuses.
Olukorras, kus enamiku investeeringute tegelik elluviimine sõltub võimalusest saada välisraha ja sellised rahastamisotsused pole nelja aasta peale ette teada, on omavalitsused oma eelarvestrateegiat koostades suurtes raskustes. Seesuguses olukorras ei olegi ilmselt võimalik luua ideaalset investeeringute planeerimise süsteemi. Kui valdade ja linnade investeeringutesse kavatsetakse edaspidigi suunata lõviosa rahast riigi poolt ja projektipõhiselt, pole omavalitsustelt praeguse detailsusega pikemaajaliste finantsplaanide nõudmine enne riigi investeeringukavade avalikustamist põhjendatud. Küll võiks aga riik juba praegu otsustada, millise investeerimisvõimekusega omavalitsusi ideaalis näha tahetakse.
Riigikontroll leiab, et ministeeriumidel puudub valdkondadeüleselt ühtne omavalitsustemaatika käsitlus. Kuigi on arutatud, kuidas uuel Euroopa Liidu programmiperioodil aastatel 2014–2020 jagada raha nii, et vähendada omavalitsuste sõltumist tõukefondidest ja parandada samal ajal nende investeerimisvõimekust, ei näe Rahandusministeerium, kuidas seda eesmärki täita seni, kuni omavalitsuste rahastamise süsteemi või tulubaasi ümberkujundamise asjus ühtne arusaam puudub. Ka regionaalministri esindajatel puudub seisukoht, milliseid investeeringuid ja millises ulatuses peaksid omavalitsused tegema ideaalis oma raha eest ja kui suures osas saama investeeringutoetust.
Veel toob Riigikontroll auditiaruandes välja puudusi, millele juhtis tähelepanu juba 2007. aasta auditi käigus. Senini ei ole investeeringutoetusi jagavatel asutustel ülevaadet omavalitsuste prioriteetidest ega finantssuutlikkusest, mida arvestada toetuste jagamisel. Kuigi praeguseks on Rahandusministeeriumil omavalitsuste eelarvestrateegiate näol sellised andmed olemas, ei ole neid süstematiseeritud nii, et investeeringutoetusi jagavad asutused saaksid neid kasutada oma töö paremaks korraldamiseks. Näiteks selgus auditi käigus, et seitse auditeeritud omavalitsust 13-st on saanud riigi toetust sellisteks investeeringuteks, mida ei olnud planeeritud nende arengukava investeeringuid käsitlevas osas.
Auditi tulemusel andis Riigikontroll mitmeid soovitusi rahandusministrile ja regionaalministrile. Muu hulgas soovitab Riigikontroll rahandusministril analüüsida kohaliku omavalitsuse investeerimisvõimekust ja finantssuutlikkust ning koostöös regionaalministriga kujundada ühiselt seisukohad omavalitsuste rahastamise poliitika tulevikuplaanide osas. Vajaduse korral tuleb omavalitsuse rahastamise süsteemi muuta nii, et oleks tagatud nende finantsiline jätkusuutlikkus.
Riigikontroll korraldas kohalike omavalitsuste investeeringute kohta järelauditi, et selgitada välja, kas 2007. aasta auditi käigus ilmnenud probleemid on lahenenud ning vahepealsed muudatused asjaomastes seadustes on kaasa toonud uusi probleeme. Vaatluse alla võeti valdade ja linnade investeeringute kavandamine ja elluviimine aastatel 2010-2012. Järelaudit hõlmas 13 omavalitsust nende 30 hulgast, keda oli auditeeritud 2007. aastal. Lisaks kohalikele omavalitsustele olid auditeeritute hulgas Rahandusministeerium ja Siseministeerium.
Aastatel 2010-2012 tegid Eesti kohalikud omavalitsused investeeringuid kokku 490,3 miljoni euro ulatuses.
