Läti: Nord Stream 2 võib saada atlandiüleste suhete kokkupõrkepunktiks
Läti välisminister väljendas Norras Stavangeris Müncheni julgeolekukonverentsi ja ONS-i korraldatud energiajulgeoleku konverentsil muret seoses Nord Stream 2 projektiga, mis ähvardab suurendada sõltuvust ühest põhitarnijast ja tarneteest ning on vastuolus energialiidu põhimõtetega, teatas Läti välisministeerium BNS-ile.
Rinkēvičs väitis ümarlaual, et ainus võimalus nende küsimuste lahendamiseks Euroopa Liidu tasandil on toetada energia tarneallikate mitmekesistamist ning arendada energiavallas välja EL-i siseturg. Läti välisminister lisas, et küsimus ei puuduta üksnes Euroopa julgeolekut, vaid ka atlandiüleseid suhteid, kus Nord Stream 2-st võib saada üks kokkupõrkepunkt.
USA praegune valitsus on Nord Streamile jõuliselt vastu ja ähvardab selles osalevaid firmasid sanktsioonidega.
Läti välisminister märkis, et Läti ja teised Baltimaad on teinud palju ära EL-i energiaturuga lõimumiseks ning neid ei saa enam pidada "energiasaarteks".
Nord Stream 2 hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Kesk-Euroopasse. Gaasijuhtme pikkus on 1230 kilomeetrit ja see jookseb piki 2012. aastal valminud esimese Nord Streami gaasitoru trassi.
Gaasitorude võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Kui kõik load kätte saadakse, algab gaasitrassi merepõhja paigutamine juba sel aastal ja juhe peaks kasutusvalmis olema 2020. aasta algul.