Pöördumises toovad liidud välja, et viimase aasta jooksul on maagaasi hind teinud läbi väga suure hinnatõusu. Kui aasta tagasi oli gaasi hind Balti gaasibörsil ca 37 EUR/MWh, siis tänaseks on hind kerkinud üle 200 EUR/MWh. Seega on hinnatõus olnud ca kuus korda.
Lisaks väga kõrgele hinnale puudub ettevõtjatel praegu kindlus, kas ja kui palju jagub neile eeloleval kütteperioodil gaasi. Kui gaasi isegi jagub, siis on teadmata, kui kõrgeks võib kerkida gaasi hind. Sellises olukorras on ettevõtjad otsimas võimalusi, kuidas vajaduse korral gaasi asendada mõne muu energiakandjaga.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas pöördumist kommenteerides, et täna on vaja gaasile leida ja pakkuda alternatiive, mis võimaldaksid hädaolukorras ettevõtetel tööd jätkata. „Riik peab täna ettevõtetele võimaldama suuremat paindlikkust, et valmistuda eelolevaks talveks, mis võib kaasa tuua gaasi puudujäägi ning tavapärasest oluliselt kõrgemad energiahinnad. Gaasi asendamine ajutiselt teiste kütustega, olgu selleks kasvõi diislikütus, võimaldab ettevõtjatel jätkata gaasi tarbimise piiramise olukorras tööd, maksta palgad, maksud ja loodetavasti elada keerulised ajad kuidagi üle. Peame mõistma, et iga alternatiiv on täna parem kui nende puudumine, sest vastupidises olukorras võib valitsus kõrget elektri ja gaasi hinda küll eratarbijale kompenseerida, kuid töökohtade kadudes tuleb paratamatult hakata ka toimetulekutoetuse mahtu suurendama,“ sõnas Palts.
Pöördumises toodi välja, et kui ei ole võimalik lubada kõikidel isikutel kasutada erimärgistatud diislikütust kütmiseks, siis tuleks lubada erisust kasutada üksnes tööstusettevõtetel, sest tööstusettevõtted on suurimad gaasitarbijad ja neil puudub kindlustunne, kas neile jagub lähitulevikus piisavalt gaasi.
Lisaks tehti ettepanek täiendada vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks lubatud kasutada ka paikses mootoris. Selline lahendus võimaldab ettevõtjatel ka tootmisprotsessis gaasi asendada diislikütusega.
Palts lisas, et sarnaselt tehtud ettepanekule lubavad erimärgistatud diislikütust kütmiseks kasutada ka naaberriigid, pakkudes nii oma ettevõtetele suuremat kindlustunnet, et tootmine saab jätkuda ka juhul, kui gaasi hind on ebamõistlikult kõrge või seda ei ole üldse saada. „Sarnaselt on ka meie ettevõtjatele vaja ajutiselt anda võimalused riskide maandamiseks,“ ütles ta.
Muudatus avaldaks positiivset mõju eelkõige nendele ettevõtjatele, kel on juba täna olemas vedelkütusekatel. Eestis on Ehitisregistri andmetel ca 4900 ettevõtluse jaoks kasutusel olevat hoonet, mille energiaga varustatuse katab vedelkütusekatel. Samas võib vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus motiveerida rohkem ettevõtjaid kasvõi ajutiselt võtma kasutusele vedelkütusekatelt. Seega muudatus motiveerib ettevõtjaid looma alternatiivset lahendust olukorraks, kus gaasi ei jagu kõikidele tarbijatele ning ka põlevkiviõli pole suure nõudluse tõttu piisavalt kättesaadav või on selle hind tõusnud märgatavalt.
