Tarbimise mõju majanduskasvule oli suur. Jaemüügi mahu kasv kolmandas kvartalis kiirenes, mis näitab tarbimise tugeva kasvu jätkumist. Seda toetab majapidamiste reaalsissetuleku suurenemine, mida mõjutab ühest küljest keskmise palga kasv, teisalt aga hinnalangus. Investeeringute jätkuvale vähesusele kolmandas kvartalis viitab kapitalikaupade kahanev import, mille aastakasv jäi kolmandas kvartalis enam-vähem teise kvartali tasemele. Ehituseks vajalike materjalide toodang vähenes samuti.
Hoolimata kesisest välisnõudlusest tööstussektori eksport kasvas. Töötleva tööstuse toodangu maht suurenes kolmandas kvartalis keskmiselt ligikaudu 6%. Seda toetas peamiselt töötleva tööstuse ettevõtete eksport, mis kasvas nominaalväärtuses aastataguse ajaga võrreldes ligi 7%. Kuna ekspordihinnad samal ajal aga langesid, oli töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi mahu suurenemine veelgi kiirem, ulatudes 9%ni. Hoolimata tööjõukulude suhteliselt kiirest kasvust pole tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele viimasel ajal halvenenud.
Venemaa sanktsioonide mõju majandusele tervikuna jäi kolmandas kvartalis väikeseks. Piimatööstuse toodangu maht vähenes hooajalisi tegureid arvesse võttes septembris võrreldes juuliga, mil sanktsioone polnud veel kehtestatud, ligikaudu 7%. Toodang kalatööstuses ning puu- ja juurviljade töötlemise tegevusalal kahanes ligikaudu 9%. Nende tegevusalade languse mõju jäi alla 0,3% töötleva tööstuse toodangust – kuna töötleva tööstuse lisandväärtus moodustab SKPst vähem kui seitsmendiku, oli selle mõju SKP-le väike.
Eesti Pank prognoosis septembris selle aasta majanduskasvuks 2,1% ja tulevaks aastaks 2,5%. Uue prognoosi avaldab Eesti Pank detsembris.
Kaspar Oja,
Eesti Panga ökonomist
