Viimaste kuude tööstustoodangu kasv ja ekspordinäitajad on viidanud, et majanduskasv oli aeglasem, kui kiirhinnangus avaldatud. SKP kiirhinnang näitab aga, et eksport küll pidurdas majanduskasvu, kuid mitte sellises ulatuses, kui sisetarbimine seda hoogustas, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Eksport vähenes peamiselt seetõttu, et Venemaa nõudlus on kesine ja eksport teistele turgudele ei suuda seda kahanemist täielikult tasakaalustada (vaata joonist). Euroopa majandususaldusindeks jätkas teises kvartalis tugevnemist. Eestis on aga vähe harusid, mis suudavad Euroopa majandusolukorra paranemisest kiirelt kasu lõigata ja eksporti suurendada, sest Eesti ettevõtete tavapärastel ekspordi sihtturgudel pole nii hästi läinud.
Eksport Venemaale vähenes teises kvartalis kolmandiku võrra ja see pidurdas majanduskasvu ligikaudu protsendipunkti võrra. Kvartali võrdluses ekspordi kahanemine Venemaale aeglustus, kuivõrd esimeses kvartalis vähenes eksport Venemaale poole võrra. Venemaa-suunalisest ekspordist moodustavad suure osa teiste riikide tooted ja ekspordi vähenemine mõjutas seetõttu eeskätt vahendusega tegelevaid harusid ja transporti. Vene rubla kurss on viimastel nädalatel jätkanud langust, mistõttu võib arvata, et Venemaa nõudlus importkaupade järele jääb väikeseks.
Kuigi töötleva tööstuse toodangu maht vähenes, oli selle tegevusala panus SKP kasvu positiivne. Töötleva tööstuse lisandväärtusmahukus pidi seega kasvama: sarnase tootmismahu juures kasutati vähem sisendeid. Tööstustoodangu kasvu on toetanud puidutööstus, mille kasv on viimastel aastatel olnud küllaltki stabiilne. Energiahinna languse tõttu mõjutasid aga teises kvartalis tööstustoodangut negatiivselt energeetika ja õlitööstus.
Ehkki palgatõus ja majapidamiste sissetuleku kasv on hakanud aeglustuma, on jaemüügi ja tarbimise kasv püsinud kiire. Teadaolev info ettevõtete teise kvartali majandustulemuste kohta viitab sellele, et teises kvartalis võidi teha suuri investeeringuid, mille mõju majanduskasvule on aga tõenäoliselt siiski ühekordne. Vaba tootmisvõimsuse hulk on enamikus tööstusharudes suurem kui enne 2008. aasta majanduskriisi ning tootmist on võimalik kasvatada ilma suurte investeeringuteta. Vaba tootmisvõimsus teise kvartali jooksul aga vähenes, mistõttu on investeerimisvajadus kasvavates harudes tõenäoliselt suurenenud.
