USA ravimifirma Pfizer teatas esmaspäeval, et Pfizeri ja BioNTechi ühisarendatud koroonaviiruse vaktsiin on olnud käimasolevates kolmanda etapi katsetustes nakatumise ärahoidmisel 90 protsendi ulatuses efektiivne.
"USA ja Euroopa riigivõlakirjade tootlused tõusid, aktsiaturgudel kergitas see aga hindu nendes sektorites, mis pandeemia taandumisest enim võidaksid – lennunduses, naftasektoris, logistikas, panganduses ja mõistagi Pfizeril endal," kirjutas Mertsina Swedbanki blogis.
Kaotajateks olid tema sõnul aga virtuaalmaailma aktsiad, kelle teenuste vastu huvi viiruse taandudes võib väheneda. Tehnoloogiasektoris võeti rohkem kasumeid.
Vaktsiini kasutusele võtmine parandab Swedbanki peaökonomisti sõnul nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunnet, mis omakorda annab tõuke majanduse taastumisele.
Mida varem saab vaktsiini kasutama hakata, seda väiksem on viiruse praeguse leviku ja piirangute kahju majandusele ja seda kiiremini majandus taastub. Pikaleveninud kriis mõjutab veelgi rohkem tarneahelaid ja eksporditurgude nõudlust, mida hiljem on raskem taastada,
nentis ta.
Samas rõhutas Mertsina, et vaktsiin pole hõbekuul, mis viiruse kiiresti ära kaotaks. "Pfizer ja BioNTech on lubanud koroonaviiruse vaktsiini toota sel aastal 50 miljonit ja järgmisel aastal 1,3 miljardit doosi. See kogus kataks ligi 9 protsenti kogu maailma elanikkonnast, mis on veel väga kaugel karjaimmuunsuse tekkeks vajalikust hulgast," sõnas ta.
Vaktsiinist võidavad Mertsina hinnangul eelkõige need tegevusalad, mis on tööjõuintensiivsemad ja mis sõltuvad vahetust kontaktist klientidega. "Riigid, mis pandeemia tõttu kõige enam kannatavad- kus tööjõuintensiivse teenuste sektori, sealhulgas turismi osakaal majanduses on suur, peaksid vaktsiini kasutuselevõtmisest kõige vahetumalt ja kiiremini võitma," ütles peaökonomist.
Mertsina märkis, et isegi kui järgmisel aastal hakkab maailmamajandus taastuma, jääb erinevus tegeliku ja potentsiaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) vahel suureks. See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat. Seega peaksid intressimäärad tema hinnangul lähiajal madalaks jääma.
Oodatust kiirem majanduse taastumine võib Mertsina sõnul hakata kergitama tööstusmetallide hindu, kuid naftahindade kasvu pidurdab võimalik naftatootmise suurenemine.
"Majanduse taastumine hakkab sektorite lõikes olema erinev. Pandeemia lõppedes võib oodata eelkõige nende sektorite, mis kriisi ajal kõige enam kannatasid, jõulisemat käitumist, et oma kliente ja turge tagasi võita. Esmaspäevane väärtpaberiturgude reaktsioon vaktsiini uudise kohta oli ilmselt tagasihoidlikum näide sellest, mis võib hakata toimuma pandeemia lõppfaasis," nentis Swedbanki peaökonomist.
