"Juulis oli ekspordi ja impordi aastatagune võrdlusbaas suhteliselt madal, mistõttu võib oodata sarnaseid arenguid juuniga. Kuises võrdluses võivad kaubavahetuse mahud väheneda, sest juulis on paljudel ettevõtetel puhkuste periood," ütles MKM-i majandusarengu osakonna analüütik Kristina Ojamäe kommentaaris.
"Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus juulis osalenud tööstusettevõtetest 65 protsenti teatasid eksporttellimuste jäämisest tavapärasele tasemele. 9 protsenti ettevõtetest teatas eksporttellimuste jõudmisest üle tavalise taseme, mis oli kolm protsendipunkti vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tellimuste vähenemist ootas 26 protsenti firmadest ja kõige pessimistlikumad ootused olid kemikaalide ja keemiatoodete tootjatel, kõige optimistlikumad mööblitootjatel," lisas Ojamäe.
Ojamäe sõnul näitasid juunis positiivset arengut uued turud, kus eksport kasvas 10 protsendi piires. "Ekspordikasvu pidurdas oluliselt vähenenud väljavedu SRÜ riikidesse. Samas oli ekspordikasvu taga veel ka eelmise aasta juuni küllaltki madal võrdlusbaas," rääkis Ojamäe.
"Mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu jäi peaaegu aastatagusele tasemele. Samas põllumajandussaadused ja toidukaubad ning mehaanilised masinad näitasid jätkuvalt langust, mida on mõjutanud ebastabiilsed suhted ekspordipartneritega," märkis ta.
"Majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal juulis kasvas. Vaatamata sellele, et Eesti majandususaldus samuti kasvas, jäi näitaja alla ajaloolisele keskmisele. Eesti olulisemate ekspordi sihtriikide – Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Saksamaa – majandususaldusindeks kasvas," märkis analüütik.
Statistikaamet teatas esmaspäeval, et kaupade eksport kasvas juunis aastaga 3 protsenti ning import tõusis 1 protsendi võrra. Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 145 miljonit eurot, mis oli 24 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.
