Taastumatu maavara ressursitasu muutus on selline, et riigile kuuluva maavara kasutamine äriettevõtete poolt ei muutuks ajas odavamaks. Keskkonnaministeerium on tasude väljatöötamise aruteludesse kaasanud kõik osapooled. Kuna erinevate huvigruppide huvid on äärmiselt erinevad, ei ole ühelgi osapoolel võimalik eeldada, et kaasamise tulemusel ühe huvigrupi seiskoht sajaprotsendiliselt ettepanekuks formuleerub.
"Järgmiseks kümneks aastaks keskkonnatasude muutuse paika panek selliselt, et muutus jääb vahemikku 3–6% aastas, arvestab kõige sellega. Muidugi on alati võimalik tellida veel täiendavaid analüüse, kuid oleme keskkonnaministeeriumis veendunud, et vajalik alusmaterjal on olemas. Põhjaliku ja detailse eeltöö peatamine täiendavate uuringute ja analüüside tegemiseks ei ole vajalik ning tooks kaasa keskkonnatasude külmutamise ettenägemata pikaks ajaks," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tõuseb 2020. aastani 3% ning pärast seda 5% aastas. Kõigi põlevkivi puudutavate tasude kogumõju jääb 5% piiridesse. Keskkonnaministeerium ei toetanud saastamise ja ressursi kaevandamisõiguse tasude külmutamist, kuna see tähendaks, et sisuliselt muutuks Eestis saastamine ja taasumatu vara kasutamine inflatsioonitingimustes järjest odavamaks.
Ehitusmaavarade tasumäärad tõusevad kuni 6%. Ehitusmaavarade puhul on probleemiks see, et liiva ja kruusa kaevandusõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui 100 loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist. 60 juhul pole avatud kaevandustes aga lausa viie aasta jooksul mingit kaevandamist toimunud. Probleemi lahenduseks on välja töötatud kaevandamise tasu kaheosaline rakendamine: üks osa tasutakse juba kaevandatud maavara koguse eest ning teine, väiksem osa, makstakse iga-aastaselt maavara reserveerimise, kaevandamisõiguse eest sõltumata sellest, kas kaevandamisõigust realiseeritakse või ei. Kaheosaline tasu puudutab selliseid maavara liike, kus probleem on kõige ulatuslikum – ehituskruusa ja liiva kaevandamist.
2013. aasta detsembris tühistas riigikohus 2009. aastal kehtestatud maksutõusu, millega tõsteti vee ja maavarade eest võetavaid tasusid. Pärast seda on põlevkivi- ja keemiatööstus aktiivselt seisnud järgmise kavandatava keskkonnatasude tõusu vastu.
Määrusega on keskkonnatasud kehtestatud kuni 2015. aasta lõpuni ning seetõttu on vajalik paika panna uued tasumäärad.
