Võimalikud variandid on kõrgema protsendimäära rakendamine, kassetitasu katmine riigieelarvest, salvestusseadmete nimistu täiendamine moodsamate seadmetega ning tasu kogumine salvestusmahupõhiselt, selgub väljatöötamiskavatsusest.
Niinimetatud tühja kasseti tasu on Eestis kogutud alates 1996. aastast, ent ilmnenud on vajadus tasu kogumise põhimõtete muutmise järele. Selle põhjus on peamiselt asjaolu, et kassetitasu laekumine on vähenenud sellisel määral, et ei saa rääkida õiguste omajatele õiglase hüvitise maksmisest, kirjutas ministeerium juunis osapooltele.
Üldiselt kogutakse Euroopa Liidu liikmesriikides tühja kasseti maksu tehnikavahenditelt, nagu MP3-mängijad, plaadimängijad ja kõvakettad. Eesti praeguses seadusandluses lähtutakse sarnastest põhimõtetest, ent tasu kogutakse vaid analoogtehnoloogialt, mida kasutatakse kopeerimiseks järjest vähem, selgub kirjast.
Et tagada autoriõiguste valdajatele piisav tasumäär, soovib ministeerium algatada sidusgruppidega arutelu tühja kasseti tasu üle. Vastavalt seadusele on kassetitasu suurus salvestusseadmete puhul 3% kauba väärtusest ning salvestuskandjate puhul 8% kauba väärtusest.
Ühe variandina probleemi lahendamiseks näeb ministeerium salvestusseadmete ja andmekandjate kataloogi kaasajastamist. Nimekirja kantaks näiteks digitaalsed plaadid, digipleieri funktsiooniga mobiiltelefonid ning audio- või meediapleierid. Kehtivad tasumäärad võiksid sellisel juhul jääda samaks ning kohalduda ka nendele seadmetele, selgub kirjast.
Teise võimalusena näeb justiitsministeerium tasu kogumist salvestusmahu põhjal, mida ministeeriumi andmetel tehakse enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Justiitsministeeriumi hinnangul oleks säärane asjakorraldus paindlik ja tehnoloogianeutraalsem, ent ka siis jääb võimalus seadmete hinnatõusuks, teatas BNS.
Üks alternatiive on ka variant finantseerida kassetitasu süsteemi riigieelarvest. Sellise süsteemi eelis oleks vähene halduskoormus ettevõtjatele, ent pikemas perspektiivis puuduks kindlus, et täidetud saab Euroopa Liidu direktiivi nõue maksta õiguste omajatele piisavat kompensatsiooni, selgub kirjast.
Aprillis suunas ringkonnakohus riigikohtu põhiseaduse järelevalve komisjonile kohtuasja, millega riik keeldus tunnistamast Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu 831 416 euro suurust niinimetatud kassetitasu nõuet.
Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing soovisid küsida maaletoojatelt lisatasu digipleierite, digibokside, satelliittelevisiooni vastuvõtjate ja osa televiisorite eest. Mobiiltelefonide ning seadmete eest, mis on integreeritud arvutiga või kasutatavad ainult arvutiga ühendatuna, tasu nõuda ei soovita.
Seadusemuudatuse väljatöötamisse on kaasatud Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Lavastajate Liit jpt loomingulised ühendused.
