Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevidendi Siim Tamme sõnul suhtusid külla kutsutud automüüjad ameti ootustesse positiivselt ning kohtumine möödus mõistvas õhkkonnas. Maksu- ja Tolliameti soovib ennekõike seda, et kasutatud autode müüjad lõpetaksid fiktiivsed komisjonimüügid ja dokumentide järgi välismaalt otse ostja nimele müügid. Samuti seda, et automüüjad vormistaksid dokumendid korrektselt ning esitaksid sõidukid registreerimiseelsele ülevaatusele, mitte ei saadaks seda tegema ostjat.
„Ootame, et eraisikute poolt komisjonimüüki toodud sõidukid oleksid Eesti liiklusregistris registreeritud ja reaalselt isiklikus kasutuses olnud ja selgitasime automüüjatele veel ka seda, et vahetusena või teise sõiduki sissemakseks toodud sõiduk peab kajastuma ettevõtte bilansis ja käibes ning tegemist ei saa olla komisjonimüügiga,“ rääkis Tamm.
Suureks probleemiks on käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustuse täitmine ning see, et automüüjad ei arvesta ja tasu käibemaksu sõidukite müügilt. Tamme sõnul oli tekkinud olukord, kus kasutatud autode sektoris on ebaaus konkurentsikeskkond ning makse maksvad automüüjad ei suutnud enam turul konkureerida.
Samuti on sektoris probleemiks ümbrikupalkade maksmine. Kontrollitud ettevõtetest pooltel töötajad puuduvad ja samas ei ole nendest viie aasta jooksul ka dividende makstud. Vähe on tehtud ka väljamakseid juhatuse liikmetele.
Olukorra paranemist on juba märgata, sest käesoleva aasta võrdluses eelmisega on sõidukite esmaste registreerimiste arv natukene langenud, kuid samal ajal on kogu tegevusala käibemaksu laekumine kasvanud 6,5 miljoni euro ehk 10% võrra. Kuid pikk tee on veel minna, eriti vanemate ja soodsamate autode segmendis. „Seekordne kohtumine automüüjatega andis aga siiski lootust, et midagi võib olla muutumas ning loodame edaspidi näha autodega koos liikumas korrektseid soetusdokumente, mis kajastavad sõidukite tegelikke müüjaid ning seda, et inimesed saavad tehtava töö eest ikkagi ka palka,“ rääkis Tamm.
