Enim eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu teravilja (517 300 tonni), millest nisu eksport moodustas poole ning odra eksport 43%. Võrreldes 2013. aastaga suurenes nisu eksport 18% ning odra eksport 32%, samas nisu ja odra tonnihinnad langesid vastavalt 16% ja 18%. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 175 eurot ning odra keskmine tonnihind 155 eurot. Nisu veeti peamiselt Keeniasse ja Saksamaale ning otra Saudi Araabiasse.
Teisel kohal oli Eesti päritolu piima ja piimatoodete eksport, millest enim eksporditi kontsentreerimata piima ja rõõska koort (202 300 tonni). Eksporditud Eesti päritolu kontsentreerimata piima ja rõõsa koore keskmine tonnihind oli 384 eurot. 2014. aasta kõrgeim keskmine tonnihind (472 eurot/tonn) saavutati veebruaris. Võrreldes varasema aasta sama perioodiga, hakkas juunis eksporditud piima ja rõõsa koore tonnihind langema. Alates septembrist langes piima tonnihind Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu veelgi ja järgnevatel kuudel oli piima tonnihind võrreldes varasema aasta samade kuudega 40% madalam. 2014. aasta septembris eksporditud kontsentreerimata piima ja rõõsa koore tonnihind oli ainult 257 eurot. Peamiselt veeti toorpiima Baltimaadesse.
Kolmandal kohal oli Eesti päritolu karastusjookide, vee ja alkoholi väljavedu (91 300 tonni). Võrreldes varasema aastaga suurenes 2014. aastal jookide eksport viiendiku võrra. Enim veeti välja linnaseõlut, mille eksport suurenes aastaga veerandi võrra, ulatudes 55 600 tonnini.
Mullu eksporditi Eesti päritolu toidukaupu 94 riiki
Eesti päritolu toidukaupa eksporditi 2014. aastal peamiselt Lätti, Leetu ja Soome. Koguseliselt eksporditi Lätti enim kontsentreerimata piima ja rõõska koort (40 700 tonni), linnaseõlu (29 200 tonni) ja nisu (20 700 tonni), Leetu toorpiima (156 500 tonni), piimakontsentraati (21 000 tonni) ja rafineeritud rapsiõli (17 800 tonni). Võrreldes 2013. aastaga kasvas linnaseõlu koguseline eksport Lätti üle kolme korra ning nisu eksport 24%. Võrreldes varasema aastaga langes eksporditud linnaseõlu liitrihind ning nisu tonnihind jäi samale tasemele. Leetu suurenes samal perioodil enim piimakontsentraadi väljavedu seoses 2014. aasta suvel Järvamaal tööle hakanud uue piimatöötlemistehasega.
Soome eksporditi Eesti päritolu toodetest mullu enim rapsi (50 000 tonni), töödeldud teravilja (13 400 tonni) ning leiva- ja saiatooteid (9700 tonni). Töödeldud teravilja koguseline eksport Soome suurenes aastaga kolm korda, rapsi ning leiva- ja saiatoodete kogused jäid aga varasema aastaga samale tasemele. Samuti ei muutunud varasema aastaga võrreldes tonnihinnad. Rukist veeti Soome mullu 7400 tonni ja linnaseõlu 5800 tonni, mis on võrreldes 2013. aastaga vastavalt 55% ja 61% vähem. Samas eksporditud rukki tonnihind odavnes, aga linnaseõlu hind tõusis.
Võrreldes 2013. aastaga suurenes 2014. aastal oluliselt Eesti päritolu toidukauba eksport Saksamaale – teravilja eksport suurenes 13 korda. Peamised ekspordiartiklid Saksamaale olid nisu (73 400 tonni), oder (38 700 tonni) ning vadak (13 000 tonni). Saksamaale väljaveetud Eesti päritolu toidukaupade koguseline eksport kokku küll suurenes, kuid eksporditud kolme peamise toidukauba tonnihinnad langesid.
Eesti toidukaup jõudis kümnesse uude riiki
Võrreldes varasema aastaga lisandus 2014. aastal uute eksporditurgudena juurde kümme riiki. Uutest sihtriikidest veeti Eesti päritolu toidukaupu Aafrika kontinendil asuvatesse riikidesse Benini, Gambia ja Sierra Leone, kuhu eksporditi õlut ja siidrit. Beninisse eksporditi lisaks vett ja külmutatud kala. Uuteks Aasia sihtriikideks Eesti toidukaubale oli Kõrgõzstan, Malaisia, Pakistan ja Türkmenistan. Kõrgõzstani ja Malaisiasse eksporditi piima ja rõõska koort, Türkmenistani vadakut ning Pakistani õlut, siidrit ja energiajooki. Austraalias ja Okeaanias asuvasse Uus-Kaledooniasse viidi siidrit ning Lõuna-Ameerikas olevasse Uruguaysse nisust valmistatud püülijahu.
Euroopa riikidest eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu toidukaupa 39 riiki. Uus sihtturg Euroopas oli Kosovo, kuhu eksporditi külmutatud kala. 2014. aastal ei eksporditud Eesti päritolu toidukaupu Euroopa riikidest Albaaniasse, Andorrasse, Fääri saartele, Gibraltarile, Liechtensteini, Monacosse, Montenegrosse, San Marinosse ning Vatikani.
Mirgit Silla,
vanemstatistik,
Statistikaamet
