"Riigiettevõtete juhtimise põhiprobleem on politiseeritus ja vastutuse mitterakendamine," ütles Madise sotsiaalmeedia vahendusel. "Ministeeriumid pole teadlikult tahtnud riigifirmade nõukogusid vastutama panna, ehkki seaduse järgi on see võimalik ja loomulik."
"Kui riigifirmade nõukogude liikmed oleksid teadlikud oma vastutusest, siis loobuksid paljud poliitikud ja ametnikud oma nõukogukohast kiiresti. Või nõuaksid õigust ise otsustada, vastutada ja eirata telefonikõnet ministeeriumist, millega dikteeritakse äriliselt kahjulikke ja/või vigaseid otsuseid," lisas ta. "Vastutustundlik nõukogu selliseid korraldusi ei täidaks. Ja nii poleks kahju tekkimisel võimalik ka käsi laiutada: ei tea, kes süüdi on."
Madise hinnangul parandaks kujunenud olukorda see, kui nõukogu liikmete vastutus oleks üheselt selge nii neile endile, riigile kui ka avalikkusele. Lisaks võiks Madise sõnul vastutus olla konkreetne ja varaline ja kohustuste rikkumine tuleks pööratakse kõigi asjaolude väljaselgitamise järel nõukogu liikme(te) vastu. Viimaks tuleks riigivaraseadus ja äriseadustik omavahel klappima panna, kirjutas õiguskantsler.
Samuti tuleks lahendada olukord, kus riigikogu liikmed kuuluvad riigiettevõtete nõukogudesse, sest see rikub võimude lahususe printsiipi, märkis Madise. "Võimude lahususe rikkumine on ilmselge, kui nad sõltuvad ministrist. Parlamentaarne kontroll on võimalik korraldada põhiseaduspäraselt."
"Riigi äriühing ei kuulu ühelegi erakonnale, see kuulub riigile," ütles Madise.
Äriseadustiku alusel vastutab nõukogu liige oma kohustuste rikkumise tõttu tekitatud kahju eest solidaarselt teiste nõukogu liikmetega. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
