"Suuremas osas prognoosidest, sealhulgas ka Eesti Panga omas, arvatakse, et majandus kasvab 2023. aastal Euroopas üsna kiduralt või on isegi languses. See mõjutab suuresti ka Eesti tööstuse käekäiku, kuna me ekspordime Euroopa turgudele. Ei ole enam uudis, et üheks kehva kasvu põhjuseks on kõrged energiahinnad, mis vähendavad tarbijate ostujõudu. Lisaks karmistavad keskpangad hinnakasvu kontrolli alla saamiseks rahapoliitikat ja seegi hakkab nõudlust piirama. Ebakindlus geopoliitilises keskkonnas ja suhteliste hindade kiirest muutusest tekkinud määramatus muudavad äriliste riskide võtmise kulukamaks. See kõik piirab majanduskasvu," selgitas Oja keskpanga blogis avaldatud artiklis.

Ta nentis samas, et kiire hinnatõus ei haava majanduskasvu pelgalt tarbijate ostujõu languse kaudu. Hindade kiire muutumise ajal on ka raske prognoosida, milliseks need edaspidi kujunevad, mis teeb omakorda ettevõtete jaoks lepingute sõlmimise riskantsemaks ja vähendab seeläbi majandusaktiivsust.

Kui riskid jäävad lepingus vaid ühe poole kanda, on viimane sunnitud hinda tõstma, et lepingule lõpuks ise mitte peale maksta. Kui aga hind on kõrgem, siis on nõudlus väiksem,

märkis ökonomist.

Toormete ja energia kiire kallinemine on pannud aga valitsusi mõtlema oma riigi ettevõtete toetamisele, kusjuures võimalused ja meetmed seda teha on riigiti erinevad. "Ebaühtlased abistamismeetmed moonutavad riikidevahelist konkurentsi, halvendades sel viisil Euroopa ühisturu toimimist. Erinevate Euroopa riikide suur vabadus oma ettevõtteid kriisi eest kaitsta on Eesti ettevõtetele enamasti kahjulik, sest meie majandus on väga ekspordimahukas ja võimalused oma ettevõtteid toetada on piiratud. Pikaajaliselt on kõigile kasulikum, kui edukad on need ettevõtted, kellel on turul loomulik konkurentsieelis, mitte ärid, kes elavad toetustest," toonitas Oja.

Taolises olukorras võib ökonomisti sõnul ettevõtete helde toetamine riigieelarvest viia nõiaringini. "Kui üks riik oma ettevõtteid toetab, on ka teistel riikidel surve seda teha, et vältida oma ettevõtete konkurentsivõime langust. See tähendab aga suuremat eelarvestiimulit, mis viib omakorda hoogsama inflatsioonini ja sealt edasi vajaduseni taas uute toetuste järele," kirjeldas ta.

Eesti võiks Oja vaates Euroopa Liidus nõuda tungivamalt sarnaste riigiabi reeglite järgimist, et lõpetada konkurentsi moonutavad tegutsemisviisid ning Euroopa Liit võiks kaaluda sellist abistamist, mis ühtlustaks turgu valdkondades, kus osa riikide toetused seda moonutavad. Eestis tasub tema hinnangul aga toetusskeeme luua eeskätt sektorites, kus teiste riikide toetused asetavad siinsed ettevõtted kehvemasse positsiooni.

"Prognoosides oodatakse, et 2023. aasta jooksul hakkab majandus jälle kosuma. Mida ühtlasemana suudame ärikeskkonna hoida Euroopa ettevõtete jaoks, seda tõenäolisem on, et kasvust lõikavad kasu eeskätt kohanemisvõimelisemad ettevõtted. Minevik on näidanud, et Eesti ettevõtted on head kohanejad," võttis ökonomist kokku.