Iseäranis oluline on enda kestlikkusmõjusid mõista ja mõõta kõikidel ettevõtetel, kelle peamisteks koostööpartneriteks on aruandluskohustusega suurfirmad. Samuti võib tulemuslik kestlikkusmõjude juhtimine ja suutlikkus neist aru anda osutuda väärt piletiks mängu juhul, kui sihtturud on Skandinaavias.
Kui varem oli ettevõtte keskkonnamõjude raporteerimine üldjuhul vabatahtlik ja selleks puudus ka ühesugune standard, siis 2024. aastast on kestlikkusaruandlus (ESG) kohustuslik esmalt suurfirmadele. Kuigi riik aruannete tulemustest andmebaasi ei loo, ei maksa arvata, et tegu on mööduva trendiga, toonitasid jätkusuutlikkuse eksperdid Telia MeetUpi raames toimunud seminaril „Kuidas mõõta oma kestlike tegevuste mõju?“
„Ei tasu loota, et kestlikkusaruandluse teema läheb mööda ja sellega ei peagi tegelema. Seetõttu on oluline muuta jätkusuutlik mõtlemine loomulikuks osaks ettevõtte igapäevasest toimetamisest,“ rõhutas Telia juriidilise üksuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kristiina Maasik. Tema sõnul tasub mõjude juhtimisele ja sellele järgnevale aruandlusele läheneda lihtsalt ja loogiliselt – milline on minu ettevõtte mõju keskkonnale, inimestele, äripartneritele. Teisalt tuleb hinnata, kuidas keskkond ja laiemalt ühiskonnas toimuv mõjutavad minu ettevõtte tegevust ning milliseid riske ja võimalusi need minu ärimudeli jaoks loovad. Kui sisuline pool on paigas, siis sealt edasi tuleb liikuda andmepõhiseks.
„Kui ettevõte on oluliseks osaks mõne raporteerimiskohustusega äriühingu väärtusahelast või sihtturuks on riigid, kus jätkusuutlikkus on juba täna kõrges hinnas - nagu näiteks Soomes ja Rootsis - tasub väga kiiresti teha selgeks oma tegevuse kestlikkusmõjud ning asuda neid mõõtma ja juhtima. Näiteks otsima võimalusi enda keskkonnajalajälje vähendamiseks,“ selgitas Maasik. „Vastasel juhul võib tekkida olukord, milles pakutavad teenused ja tooted pole muutunud standardite valguses enam piisavalt konkurentsivõimelised ja partnerid pole neist enam samavõrd huvitatud kui täna.“
Puutumata ei jää ka väikeettevõtted
On iseloomulik, et Eestist kestlikkuse ja roheteemade teadlikkuse poolest ees olevates Põhjamaades küsitakse äripartnerite poolt üha enam infot kestlikkusmõjude kohta ja tuntakse huvi näiteks selle vastu, kas ettevõte teab oma süsinikujalajälje suurust, kasutab roheenergiat ja omab keskkonnajuhtimissüsteemi. Kuivõrd ESG andmetega saavad tulevikus tutvuda kõik, võib see lisaks sihtturgudel püsimisele olla oluline ka kliendisuhete hoidmisel ja investorite kaasamisel. Sama trend ootab ees ka Eestit.
Seminaril osalenud ekspertide sõnul on paljudel firmadel tekkinud arusaam, nagu tuleks ESG aruandluses välja tuua see, mida nad valesti teevad. Tegelikult ei tähenda aruandlus negatiivse väljatootmist, vaid tänase seisu andmepõhist avalikustamist ja tulevikuplaanide raporteerimist. „Kuidas ettevõte oma tegevust jätkusuutlikumaks muudab, mis on plaanid ja eesmärgid, mida on saavutatud, millised keskkonnateemad ja sotsiaalsed faktorid on minu ettevõttele olulised ja mil moel plaanin enda süsinikujalajälge vähendada,“ selgitas Maasik.
Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi järgi peavad esimesena hakkama raporteerima juba 2024. aastal suurettevõtted ja see ring laieneb samm-sammult. Kui esmalt asuvad ettevõtte keskkonna- ning teisalt ka töötajaid ja tarbijaid puudutava sotsiaalse poole kohta aru andma suurfirmad, siis tegelikult on põhjust nende küsimustega tegeleda ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtted. „Nad on osa suuremate ettevõtete tarneahelast ja kui nad soovivad oma tooteid neile müüa, on ka neil vaja asuda oma jalajälge vähendama ja pidada oluliseks näiteks töötajate heaolu ja tööohutusega seotut,“ lisas Maasik.
