Põhja- ja Baltimaad uuendasid finantsstabiilsuse tagamise koostöölepet
"Eestis tegutsevad suuremad pangad on Skandinaavia juurtega ning nende maksejõulisus sõltub muu hulgas Põhjala finantsjärelevalve ja kriisilahendusasutuste heast koostööst oma pankadega," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler pressiteate vahendusel.
"Finantsinspektsioonil on Eesti finantsturu stabiilsuse tarbeks vajalik oma Põhjala kolleegidega vahetada infot, kavandada ühiseid tegevusi ja neid ellu viia," ütles Kissler ja lisas, et antud koostöölepe on üks oluline klots Põhja-Balti finantsjärelevalve ja kriisilahenduse rajatises.
"Lepe on märk Baltikumi ja Põhjamaade heast koostööst, mida me kõrgelt hindame," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. "Ühised kohtumised ja infovahetus võimaldavad regulaarselt saada infot võimalike turutõrgete kohta, mis võiksid ohustada kogu piirkonna finantsstabiilsust, ja nendele vajadusel kiirelt reageerida," lisas ta.
Finantskriisi alane koostöö on Euroopa Liidus kokku lepitud juba varem eraldi direktiiviga. Muu hulgas nähakse sellega ette ka liikmesriikide esindajatest koosnevate kriisilahenduskolleegiumite moodustamist suuremate pangandusgruppide kohta. Käesoleva leppe eesmärk on aga täiendavalt kinnitada valmisolekut finantsstabiilsuse alaseks koostööks Põhja-Balti regioonis, kuna pangandus on siinsete riikide vahel väga tihedalt omavahel seotud.
Sõlmitud koostööleppe osapooled on Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island. Riikidevaheline koostöölepe allkirjastati 2018. aasta 31. jaanuariks.