Palgasurvet toetab tööealise rahvastiku vähenemine, madal tööpuudus ning Eestist oluliselt kõrgema palgatasemega Soome lähedus, märkis ta.
Lõhmuste lisas, et kiire tööjõukulude kasv tuli tõenäoliselt kasumite arvel, mis ei saa pikalt jätkuda.
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis 7,6% 1163 euroni ja brutotunnipalk 4,5% 6,91 euroni.
„Osaliselt olid palgakasvu taga aastatagusega võrreldes ligi 16% suuremad preemiad. Preemiaid arvestamata püsis keskmise palga kasv eelmise kvartali tempos ehk 7,3% juures. Samas kasvas keskmine tunnipalk 4,5% ning täistööajaga töötajate arv langes 1,5%. See viitab nii vähenenud töökoormusele kui ka erinevate mittetöiste tasude suurenemisele,“ märkis Lõhmuste pressiteate vahendusel.
Ligikaudu 6% tööjõukulude kasv ületab endiselt majanduskasvu. „See viitab ettevõtete kasumlikkuse langusele ning tööturu tasakaalustamatuste püsimisele,“ teatas Lõhmuste. „Osaliselt aitab ettevõtetel kiire palgakasvuga toime tulla ebakindlast majanduskeskkonnast tulenev madal investeeringute tase ning sellest tulenev rahastamisvajaduse langus.“
Ta märkis samas, et selgusetuks jääb, miks on ettevõtted nõus kesise majanduskasvu tingimustes üha suurema osa loodavast lisandväärtusest töötajatele palkadeks maksma.
Majandusharude lõikes püsisid palgakasvus suured erinevused. Kasv oli kiirem valdavalt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõudu napib ning viimasel neljal aastal ligikaudu 10% aastas kasvanud miinimumpalga tõus survestab keskmisest kiiremini töötasusid tõstma.
Palgakasv oli kiire ka kinnisvara valdkonnas, kus töötasud on tõusnud kinnisvaraturu aktiveerumise tõttu.
Madalate nafta maailmaturuhindade ning vähenenud müügitulu tõttu langesid tunnipalgad energeetikas ja mäetööstuses.
