Kuna uusi maksepuhkuse taotlusi esitatakse nüüdseks tavapärasel tasemel, rakendavad pangad edaspidi harjumuspäraseid meetmeid, sealhulgas maksepuhkusi, teatas Pangaliit.
Mai lõpu seisuga olid Eesti pangad andnud koroonakriisist tingitud maksepuhkusi 22 820 eraisikule ja ettevõttele. Juunis kasvas vormistatud maksepuhkuste arv Eesti pankades 745 võrra. Juulis ja augustis on maksepuhkusel viibijate arv aga stabiilselt vähenenud, vastavalt 737 ja 1989 laenu võrra.
Hetkel maksepuhkusel olevatest laenudest on 22 protsenti ärilaenud, 33 protsenti eluasemelaenud ja 45 protsenti muud eraisikute laenud. Uusi maksepuhkuse taotlusi esitatakse pankadele harjumuspärases, koroonakriisile eelnevas mahus.
Kokku on augusti lõpu seisuga maksepuhkustega kaetud kahe miljardi euro ulatuses laenusid. Mahuliselt on suurem osa ehk 79 protsenti maksepuhkusel olevatest laenudest seotud äriklientide laenudega, 18 protsenti eluasemelaenudega ja 3 protsenti muude eraisikute laenudega.
Laenupuhkusel olevate laenude maht on võrreldes tipphetkega kevadel vähenenud umbkaudu 10 protsenti.
Eesti pankade vahel kokku lepitud ühtsete maksepuhkuste tingimuste alusel sai taotleda ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu ja tarbimisfinantseerimise lepingute puhul. Eritingimustel maksepuhkuse pikkus oli eluasemelaenude puhul kuni 12 kuud, liisingu ja tarbimislaenude puhul kuni kuus kuud.
Ettevõtted või ettevõtete grupid, kel on ühes pangas krediidilimiit kokku alla viie miljoni euro, said laenudele põhiosa maksepuhkust kuni kuueks kuuks.
Maksepuhkuste kord kehtis laenulepingutele, mis olid sõlmitud enne 12. märtsi. Nende reeglite alusel said maksepuhkust taotleda kliendid, kellel polnud enne maksepuhkuste korra kohaldamist 29. märtsil probleeme laenu tasumisega.
