„On hea meel tõdeda, et pensionifondid panustavad järjest rohkem Eesti majandusse. Pea kahekordne hüpe Eesti investeeringutes on oodatud muutus,“ ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste. „Kuna mitu fondivalitsejat on avaldanud valimisolekut ka edaspidi Eestisse investeerida, siis loodame selle tendentsi jätkumist ka tänavu.“
Varasematel aastatel on II samba investeeringud Eesti võlakirjadesse, aktsiatesse ja kinnisvarasse jäänud 5-7% juurde varade mahust. Võrreldes 2016. aastaga on oluliselt mitmekesistunud just võlakirjade, aktsiate ja fondiosakute emitentide valik.
Investeeritakse nii Tallinna, Tartu, Riigi Kinnisvara AS-i kui ka paljudesse muudesse võlakirjadesse – kokku 211 miljonit eurot. Aktsiainvesteeringutes domineerivad Nasdaq Tallinna börsil noteeritud aktsiad – kokku investeerisid fondid aktsiatesse 36 miljonit eurot.
Vähemoluline ei ole ka pensionifondide investeeringute suurenemine erinevatesse kinnisvara, riskikapitali ja aktsiafondidesse. Kokku investeeriti nende fondide läbi Eestisse umbes 137 miljonit eurot. Selliselt on võimalik teha investeeringuid, mida pensionifondivalitsejal ise ei ole täna veel mõistlik teha.
- Keskmine II samba pensionilepingu alusel makstava pensioni suurus oli 2017. aasta lõpus 54,7 eurot kuus ja keskmine fondipension 47 eurot kuus.
- II sambast on pensionäridele välja makstud üheksa aastaga 50,5 miljonit eurot, sellest 10,7 miljonit maksti 2017. aastal.
- 2017. aasta lõpus ületas II samba varade maht sissemakseid ca 500 miljoni euroga. Aastaga on osakuomanike investeerimistulu kasv olnud 106 miljonit eurot.
- 2017. aasta lõpus oli II sambaga liitunud 706 842 inimest.
