2019. aastani oli virtuaalvääringute valdkonda reguleeriv seadusandlus Eestis leebe ja see soodustas tegevuslubade saamist ka nendel ettevõtetel, kelle seos Eestiga oli olematu või väga väike. 2020. aastal kehtima hakanud seadusmuudatused aitasid valdkonda mõnevõrra korrastada, eelmisel aastal võttis RAB tegevusload ära ligi 1000-l ettevõttel. Samas on käesoleval aastal hakanud taas hoogsalt kasvama uute virtuaalvääringu tegevuslubade taotluste arv, 26. märtsiks on rahapesu andmebüroole esitatud kokku 88 uut loataotlust.
Eestis 2020. aastal virtuaalvääringute pakkujatele kehtima hakanud karmistunud nõuded ei ole kahjuks osutunud piisavaks ja valdkonnas toimuv on jätkuvalt väga vähe läbipaistev. Oluline on kiiresti vähendada virtuaalvääringutega seotud keskkonna atraktiivsust kuritegevusele, sealhulgas rahapesule ja terrorismi rahastamisele,
rõhutas Marget Lundava.
Virtuaalvääringute valdkond on viimastel aastatel kasvanud väikesest nišisektorist suurte mahtudega globaalseks tegevusalaks. Oma täiendava taganttõuke sellele on andnud ka Covid19-pandeemia.
„Eestis registreeritud virtuaalvääringu teenuse pakkujad liigutavad aastas miljardeid eurosid, tõenäoliselt käesoleval aastal juba üle 10 miljardi euro. Seetõttu on oluline vaadata riigi poolt neid ettevõtteid sarnasemalt teiste finantsvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega,“ selgitas Lundava.
Näiteks panganduse, maksevahendajate, valuutavahetuse ja fondihaldurite Eestis välja antud tegevuslubade arv on kümnetes, kuid virtuaalvääringute valdkonnas ligi 500. „On selge, et valdav osa virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõtete tegevusest ei ole suunatud Eesti turule, kuna Eestis lihtsalt ei ole sellist turgu. Meie analüüs näitab, et suur osa uutest loataotlejatest on välismaalased, kelle side Eestiga on väike või olematu. Formaalselt täidavad nad korrektselt praeguseid seadusest tulenevaid nõudeid ning seetõttu ei ole meil alust tegevusloa andmisest keelduda, kuid Eesti riigi võimalused nende äritegevust edaspidi sisuliselt kontrollida on väga tagasihoidlikud,“ lisas Lundava.
2020. aasta suvel rahapesu andmebüroo poolt läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis registreeritud virtuaalvääringu teenuste pakkujatel kõige rohkem kliente USAs, järgnevad Venezuela, Venemaa, Vietnam, Indoneesia, Brasiilia, India ja Iraan. 2019. aasta esimesel poolaastal oli uuringu kohaselt virtuaalvääringu teenuste pakkujate vahendatud käive üle 1,2 miljardi euro, kasvades eelneva aastaga üle kahe korra.
