Paar päeva tagasi kirjutas Äripäev, et terviseameti kahtlustuse järgi on Selfdiagnosticsi testid mõeldud vaid professionaalidele, samas kui Euroopa Liidu turul on vähemalt üle kümne nõuetele vastava ning ilma professionaalse abita kasutatava kiirtesti. Ka ettevõte ise teatab oma kodulehel, et nende test on mõeldud vaid professionaalseks kasutamiseks.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna teadusnõuniku Mario Kadastiku sõnul võib kõnealuseid teste kasutada ka inimese juhendamisel, kes on vastavalt koolitatud. Antud puhul on nendeks õpetajad.
Samuti kiirteste tarniva HMK Medicali müügijuht Karl Jaagup Vahtre sõnul vahetasid nemad testid, mis olid terviseameti sõnul tavakasutajale ohtlikud juba turule tulnud kodus kasutamiseks mõeldud testide vastu oma kuludega välja. Seega on neil lihtsurelike jaoks ohutud testid müügiks olemas, kuigi sellelegi eelnes põhjalik lävimine terviseametiga.
Hämmingut tekitab see, et ühel hetkel tunnistab riigis järelvalvet teostav asutus meditsiiniseadme tavakasutajale kõlbmatuks ja ohtlikuks. Järgmisel hetkel ostab teine riigi asutus ilma menetluseta ja järelvalvet teostavalt asutuselt nõu küsimata suure koguse neid samu teste lastele enesetestimiseks?
lausus Vahtre.
Kulmu pani kortsutama ka sisuliselt üle öö sündinud tehingd hind. Kahe miljoni testi ostuks kulus üle 5,1 miljoni, mis teeb ühe testi hinnaks 2,57 eurot. Vahtre meenutas, et hiljuti palju väiksema kogusega Tartu linna hankel, kus müüdi 52 000 testi, oli sama pakuja, Selfdiagnosticsu küsitud tüki hinnaks 1,24 eurot. «Miks on nüüd kümnetes kordades suurema hanke puhul hind üle kahe korra kallim?» küsis ta.
Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuhi Rain Sanniku sõnul oli lisaks Selfdiagnosticsiga suhtlus veel ühe ettevõttega, kellel on riigiga kehtiv hankeleping. Viimasel hetkel selgus aga, et nende suutlikkus ei ole piisav, et vajalikus mahus testimist läbi viia, mistõttu tuli Sanniku sõnul kiireloomulisena leida muu lahendus, et lausaline testimine saaks toimuda kohe ja riskid pärast koolivahega rohkem maandatud. «Oleme ka kaardistamas ettevõtteid, kes saaksid vajalikus mahus teenust pakkuda ka peale praeguse lahenduse rakendamist,» märkis Sannik.
See üks puuduliku võimekusega ettevõte, kellega ministeerium enda sõnul rääkis, ei olnud aga HMK Medical. Asjaolu, et oktoobrikuise tehingu etttevalmistamisel ministeerium nende ettevõttega ühendust ei võtnud, pakkus Vahtrele ebameeldiva üllatuse.
«Oleme ühed suurimad kiirtestide tarnijad ning tarnime ka paljudele riigiasutustele. Seega on kindel see, et päringu tegijal pidi oleme infot nii meie ettevõtte kui ka teiste tarnijate kohta,» imestas Vahtre. Ta rõhutas, et nende ettevõttele keegi päringut ei esitanud.
Kui ministeerium väidab, et teistel pakkujatel esimese 400 000 testi kiireks tarnimiseks võimekus puudub, siis Vahtre kinnitas, et neil see võimalus on olemas ja tunduvalt madalama hinnaga kui 2,57 eurot tüki kohta.
