Kuna Eesti maksutase on laevafirmade jaoks liiga kõrge, et neid Eesti lipu alla meelitada, kaalub valitsus selle muutmiseks maksubaasipõhise süsteemi sisseviimist nii tulumaksu, sotsiaalmaksu kui töötuskindlustuse maksu osas. Kui tulumaksu kogumise eelisõigus on operaatori asukohamaal, siis sotsiaalmaksu tasutakse laeva lipu järgi.

Uue maksusüsteemi jõustumisel võiks riigi teenitav maksutulu ühe kaubalaeva kohta aastatel 2019–2060 olla ligi 2,2 miljonit eurot. Maksutulu ühe kruiisilaeva kohta aastatel 2019–2060 oleks ligi 26,4 miljonit eurot. Muudatustega loodetakse 2019. aastaks Eesti lipu alla meelitada 15 kaubalaeva, millelt kokku laekuks makse seega kokku 700 000 eurot.

Viie aasta pärast peaks laevu olema juba 90 ning aastane maksulaekumine 78,3 miljonit eurot. Aastaks 2029 peaks laevade arv jõudma juba 165-ni ja maksutulu 189 miljonini ning 2039. aastaks vastavalt 300 laeva ja 636,1 miljoni euroni aastas.

Tulude, sealhulgas sotsiaalmaksu arvestamisel oleks maksubaas reakoosseisu töötajate puhul veeteede ameti koostatud analüüsi järgi nii vanemohvitseride, nooremohvitseride kui reakoosseisu puhul 750 eurot. Erinevalt nullmaksutaset rakendavates laevastikega mereriikidest ei saa Eesti seda teha, kuna riigil on kohustus tagada oma territooriumil alaliselt elavatele meremeestele võrdsel tasemel sotsiaalkindlustus.

"Päris nulli me ei saa makse viia, sest sotsiaalkaitset peame pakkuma ja me ka tahame seda Eesti meremeestele pakkuda. Samuti peame läbi Euroopa Liidu seadusandluse samaväärseet kaitset pakkuma ka Euroopa meremeestele," ütles veeteede ameti arendusjuht Eero Naaber BNS-ile.

Senise kehtiva 20-protsendise tulumaksumäära asemel soovitab veeteede amet viia maksumäära 11,6 protsendile, kuna senise tulumaksumääraga on Eesti meremees välismaistest meremeestest 89 protsenti kallim ja vähem konkurentsivõimeline.

Maksutada tahetakse Naaberi sõnul ka kolmandate riikide meremehed võrdselt Eesti ja Euroopa meremeestele, sest soovitakse vältida kolmandate riikide meremeeste eelistamist Eesti laevadel.

Selline maksurežiim kehtiks suurte rahvusvaheliste laevade kohta, mis sõidavad kas Eesti lipu all või välislipu all, kuid Eestis asuva operaatoriga ning laevapere liikmete EL-is asuva tööandjaga. Samas peab MKM võimalikus maksurežiimi laiendada ka EL-i välistel liinidel sõitvatele reisilaevadele.

Edasiste muudatustega kaalub valitsus alternatiivina ka tonnaažimaksu kehtestamist, mis kohalduks nii laevaomanikule kui ka laeva operaatorile. Tonnaažimaksu arvestatakse laeva netotonnaažilt, mitte ettevõtte kasumilt.

Tonnaažimaksumäärad järgiks EL-is kehtivat kehtivat keskmist taset ja see kohalduks kindlaks aastate arvuks. Tonnaažimaks ja maksurežiim on võimalik valida teineteisest sõltumatult.

Kava laevade Eesti lipu alla toomiseks hakkas veeteede amet välja töötama viis aastat tagasi. Amet ise on varasemalt endale tähtajaks seadnud, et laevad saaksid laevapereta prahitud laevade registris Eesti lipu alla tulla 1. oktoobril 2018.

Lisaks arendab veeteede amet ka platvormi pilvepõhiste laeva- ja meeskonnasertifikaatide kasutuselevõtuks, et soodustada laevade Eesti lipu alla tulekut. Naaberi sõnul ei olegi mõtet võtta sihti väiksemale turule, Läänemere ümbrusele või isegi EL-ile, vaid platvorm saab olema orienteeritud globaalsena, mitte vaid Eesti ettevõtetele suunatuna.

"Ärianalüüsid on meil lõpetatud ja alustame rahastustaotluse kirjutamist struktuurfondi. Kogumaksumus, mille analüüsid välja tõid, oli natuke alla miljoni, ümardatuna 900 000 eurot. Aga lõplik maksumus selgub peale hankeid ja arenduse detailanalüüsi. Praegu arvestame umbes selle summaga," ütles Naaber.

Eesti register võtab laevu lipu alla üle kogu maailma, kuid laeva omav ettevõte peab jätkuvalt olema registreeritud Eestis. Selle lahendab aga e-residentsus, mis lihtsustab ettevõtete asutamist, ent säilitab samas kontrollivõimalused. E-sertifikaadi platvorm plaanitakse Naabri sõnul käiku lasta 2019. aasta detsembris.

"Aga infosüsteemi puudumine ei takista laevade lipu alla tulekut, lihtsalt me ei saa pakkuda kõiki neid digitaalseid teenuseid, mis me tahame pakkuda. Me ei saa pakkuda kaugteenust laevade registreerimisel. Seda saab teha e-residendina digitaalselt allkirjastatult ja sellisel juhul tuleb avaldus tuleb saata e-mailiga," sõnas Naaber.

"Samas reederite poolt vaadates, ega nad oma laevu enne Eesti lipu alla ei too, kui maksumuudatused on sisse viidud. Kui isegi 2018. esimesel poolel maksumuudatused jõustuksid, siis vahepealsel ajal reeder ei soovi ikkagi ju suuremat kulu kanda," ütles ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maksumuudatusettepanekuid sisaldav memorandum läheb valitsuses arutlemisele 13. juulil.