Rootsi kinnisvarahindade kiire tõusu taga on ühelt poolt madalad laenuintressid, pikka aega kehtinud soodsad laenutingimused ja korralik palgakasv, teiselt poolt aga jätkuvalt suur eluruumide defitsiit. Riksbank on keskpanga repomäärasid alates 2011. aastast järjest allapoole toonud ning selle aasta alguses viis selle isegi negatiivseks.
Samuti toimub sarnaselt euroalale võlakirjade ostuprogramm, mis suurendab majanduses rahahulka. Soodsate laenutingimuste all pean silmas ülipikkasid tagasimaksetähtaegu koos võimalusega tasuda vaid laenuintresse.
Soodsa laenukeskkonna ja eluruumide kõrge hinna kombinatsioonis on Rootsi majapidamiste võlg suhtena sissetulekutesse väga kõrgele tõusnud. Möödunud aastal ulatus see 149 protsendini, mis, tõsi küll, jääb alla Taani 270 ja Norra 188 protsendile, kuid sellelegi vaatamata sisaldab endas ohtu, kui majandustingimused peaksid järsult muutuma (võrdluseks, Eestis oli majapidamiste võlg suhtena sissetulekutesse möödunud aastal 70%).
Kuigi Rootsi majapidamiste keskmine säästumäär on kõrge, on kõrged säästud rohkem nendel, kellel puudub või on väike võlg ning vastupidi, need kellel on suured võlad (nt noored pered), on säästud väiksemad. Selline eluasemehindade ja majapidamiste võla kasv ei ole jätkusuutlik. Sellest on ilmselt kõik aru saanud.
Rootsi majandus tervikuna ja selle pangandussektor on siiani tugevad püsinud. Lisaks rahapoliitilisele stimuleerimisele, panustab majanduskasvu ka era- ja valitsemissektori tarbimine. Pangad on hästi kapitaliseeritud ning kõrge kasumlikkusega. Pankade finantsvõimendus on suhteliselt madal. Kuna finantsturud hindavad Rootsi pankade riske madalaks, on nende rahastamistingimused soodsad. Kui peaks aga toimuma majandustingimuste ootamatu halvenemine, võivad finantsturud pankadega seotud riskid ja nende rahastamistingimused üle vaadata.
Kuna Rootsi pankade osakaal Eestis on väga kõrge, siis mõjutab emapankade rahastamistingimuste muutus läbi Eesti pankade ettevõtete, majapidamiste jt klientide rahastamistingimusi. Swedbanki viimase majandusprognoosi põhistsenaariumi järgi me Rootsi majandusolukorra halvenemist ei oota – vastupidi, majanduskasv kiireneb ja tarbimine püsib tugev.
Tuleb tunnistada, et senised tegevused Rootsis ei ole suutnud kinnisvaraturul kuhjuvaid riske vähendada. Võrreldes sissetulekute pikaajalise keskmisega, on Rootsi kinnisvarahinnad tublisti ülehinnatud. Kinnisvaraturuga seotud kriisi ärahoidmiseks peavad ametivõimud jõulisemalt tegutsema. Riksbank võib küll lähiajal suurendada oma varaostumahtusid, kuid juba aastases perspektiivis peaks Rootsi oma rahapoliitikat tasapisi karmistama hakkama. Selle otsene mõte ei ole küll kinnisvaraturult tulevate riskide vähendamine, kuid Riksbanki baasintressimäärade tõstmine muudab laenamise kallimaks. Vähemalt esialgu see eratarbimist oluliselt piirata ei tohiks. Suur pagulaste sissevool riiki suurendab täiendavalt nii era- kui ka valitsemissektori tarbimist.
Rootsi valitsus on käivitamas ambitsioonikat, viimase 20 aasta suurimat investeerimiskava eluhoonete ehitusse, mis ühest küljest peaks hakkama koos suurema pakkumisega hinnakasvu pidurdama, teisest küljest aga annavad investeeringud oma panuse majanduskasvu. Samas tuleks arvestada, et Rootsi ehitussektoris on tõsine tööjõupuudus ning uute ehitusalade kasutuselevõtmine on piiratud, mis võivad sellise investeerimisprojekti teostamist takistama hakata. Rootsi pankadele ja nende klientidele seatakse või on plaanis seada kinnisvaralaenudele üha karmimaid tingimusi (amortisatsioonireeglite rangemaks muutmine, kinnisvaralaenudelt osaliselt põhiosa tagasimakse kohustus jms), mis peaksid omakorda töötama kinnisvaraturul riskide vähendamise suunas.
