Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Raul Koppelmaa sõnul on septembris ametnikud avastanud nii keskmise suurusega salasigarettide vaheladusid, sõidukitesse peidetult salasigarette üle piiri vedada üritanud isikuid kui ka juba turule müüki jõudnud salasigarette.
„Avastused on olnud väga erinevad – alustades tavalistest garaažiboksidest ja sõidukitest ja lõpetades sõiduki kerekonstruktsioonidesse ehitatud peidikutega. Salasigarettide vastases võitluses aitavad kaasa ka piirivalvurid, kes näiteks eelmisel nädalal pidasid Narva jõel kinni spetsiaalse elektrimootoriga abinõu, millega üritati üle jõe ujutada 372 000 salasigaretti,“ rääkis Koppelmaa.
Näiteks septembri esimestel päevadel likvideerisid maksu- ja tolliametnikud ühe keskmise suurusega salasigarettide vahelao Ida-Virumaal, kus keskealise meesterahva kodust, sõiduautost, garaažist ja suvilast leiti üle 152 000 sigareti ning 19 liitrit piirituselõhnalist vedelikku. Septembri keskel paljastasid ametnikud sarnase juhtumi Tartumaal, kus keskealise meesterahva kaubikust ja korterist leiti ligi 100 000 Vene föderatsiooni, Valgevene ja Kirgiisi Vabariigi maksumärkidega sigaretti. Samast leiti ka üle 121 liitri maksumärkideta kanget alkoholi. Ainult mõned päevad hiljem avastasid ametnikud Paidest aga 168 000 sigaretti ja ligi 28 liitrit piirituselõhnalist vedelikku.
Mõnel korral on salasigarettide peidikuid avastatud ka riiki sisenenud sõidukitest. Näiteks Koidula piiripunktis avastati 6. septembri õhtul kaubikusse ehitatud topeltsein, mille vahele oli peidetud 100 000 Vene föderatsiooni maksumärkidega sigaretti. Mõne päeva eest avastati aga 43 000 salasigaretti Leedu kodaniku sõidukist, mille kerekonstruktsioonidesse olid ehitatud spetsiaalselt salakaubaveoks mõeldud peidikud.
„Praktika näitab, et tihtipeale liigub koos salasigarettidega muudki keelatut ja peamiselt on selleks salaalkohol. Reeglina on tegemist teadmata päritolu piiritusega, mis on mõeldud ettejuhtuvasse taarasse villimiseks ning turustamiseks. Sellise joogi puhul pole kunagi täpselt teada, mida see sisaldab ning võib seetõttu tekitada tõsist kahju inimese tervisele,“ rääkis Koppelmaa.
Koppelmaa sõnul on Eestis hinnanguliselt 4000–5000 isikut, kes tegelevad rohkemal või vähemal määral salasigarettide maale toomise ja turustamisega. „Ameti eesmärk on salasigarettidega kauplejate elu võimalikult ebamugavaks teha ning vähendada salasigarettide osakaalu turul 2016. aastaks tühja paki uuringu järgi alla 14 protsendi,“ selgitas Koppelmaa. Viimase tühja paki uuringu kohaselt on salasigarettide osakaal Eestis praegu ca 20 protsenti.
Veel mõned aastad tagasi oli nii legaalsete kui illegaalsete sigarettide toomine reisijate poolt Venemaalt suuremahuline. Näiteks 2012. aastal tõi enam kui 90 protsenti kõigist Narva piiripunkti läbivatest reisijatest iga piiriületusega kaasa vähemalt 40 sigaretti ning osa reisijatest tegid mitmeid reise päevas. Üsna suur osa sigarettidest toodigi riiki just nende isikute poolt 40 sigareti kaupa. Karmistunud aktsiisikaupade impordipiirangud lõpetasid selle tegevuse pea täielikult.
Kogu salasigaretituru müügilt teeniti näiteks veel 2011. aastal kokku kriminaaltulu üle 17 miljoni euro. Selle koguse pealt arvestades jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 40 miljonit eurot maksutulu. Möödunud aastal kaotas riik salasigarettide tõttu makse umbes 30 miljonit eurot.
