"Kui tavapäraselt on eestlased silma paistnud üsna kehvade kogujatena, siis viimastel aastatel on hakanud vähenema nende klientide arv, kellel pole üldse sääste. Isegi enne teise samba raha laekumist ehk augusti lõpu seisuga on ainuüksi viimase kolme kuuga vähemalt ühe kuu säästupuhvrit omavate klientide hulk tõusnud ligi 17 000 võrra," ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla pressiteate vahendusel ja tõdes, et oma panus on sellel, et koroonakriisi aegses maailmas on raha kulutamine näiteks reisimisele keerulisem.
Seejuures kõige eeskujulikumad säästjad on Eestis pensioniealised. 51 protsendil Swedbanki pensioniealistest klientidest on vähemalt ühe kuu säästupuhver, kuid 35 protsendil enam kui kuue kuu rahavaru.
Vähemalt kuue kuu rahatagavara omajate hulk hakkab suurenema alates 50. eluaastast – 51-64-aastaste seas on see olemas 15 protsendil panga klientidest. Keskmine säästupuhvri summa erineb vanuserühmiti ulatudes 18-25-aastaste seas 5600 eurost kuni 36-50-aastaste seas 20 000 euroni.
Swedbanki eraisikute panganduse juht märkis, et kõige enam on säästmisharjumust vaja kasvatada tööealise elanikkonna seas, kus ootamatusteks ollakse üsna halvasti ettevalmistatud.
Sissetuleku kaotus paiskab olenevalt vanuserühmast 80-90 protsendile eestlastest olukorda, kus varude puudumise tõttu pole võimalik oma vahenditega rahaliselt hakkama saada. Räägime üha rohkem investeerimisest, aga ei tohi ära unustada, et sellega peab kaasas käima ka kogumine,
tõdes Ulla.
