"Kui 2008. aasta majanduskriisi ajal langes tarbijate kindlustunne järk-järgult, oli aprillis kindlustunde kukkumine järsk. Eriolukorra algusest on registreeritud töötute arv eilse seisuga kasvanud 11 600 võrra, mis tähendab töötuse kasvu 5,7 protsendilt 7,5 protsendini," tõdes Rõbinskaja pressiteates.
Töötukassa töötushüvitist on Rõbinskaja sõnul tänaseks kasutanud veidi üle 6000 ettevõtte kokku ligi 32 000 töötajale, mis on töötute arvu kasvu aidanud pidurdada.
"Majapidamiste hinnang järgneva 12 kuu finantsolukorrale oli eelmisel aastal viimase viie aasta kõrgemail tasemel. Seda on toetanud majapidamiste sissetulekute kiire kasv, mõõdukas inflatsioon ning madalate intressimäärade keskkond. Kõrge kindlustunne on toetanud nii majapidamiste tarbimist kui ka investeeringuid eluasemesse," märkis ökonomist.
"Aprillis on majapidamiste hinnang oma tulevasele finantsolukorrale langenud eelmise finantskriisi tasemele. See mõjutab otseselt majapidamiste kindlustunnet osta või ehitada lähiajal eluaset, mis on järk-järgult allapoole tulnud juba 2017. aastast," lisas ta.
Majapidamiste kindlustunde langus on Rõbinskaja sõnul kandunud ka kinnisvaraturule. "Kuigi aprill ei ole veel läbi ning kõiki tehinguid statistikas veel ei kajastu, kukub aprillis nii Eestis tervikuna kui ka Tallinna korteriturul tehingute arv tõenäoliselt 40-50 protsenti võrreldes eelmise aastaga."
Töötute arvu jätkuv kasv tähendab majapidamiste sissetulekute langust ning nende kindlustunde jätkuvat nõrgenemist. See omakorda mõjutab negatiivselt majapidamiste sääste, vähendab tarbimist ning toob jätkuvalt kaasa eluaseme ostuotsuste edasilükkamist.
