"Üllatavalt palju tagasisidet oli seoses mõne trassivariandi pooldamisega, aga mitte näiteks petitsioonidega, mis oleksid Rail Balticu vastu," märkis Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu.
Ühtekokku käis 18 koosolekul 1228 inimest ning kõige suurem aktiivsus oli Raplamaal, kus osales 555 inimest. "Oli ka inimesi, kes käisid kuni viiel koosolekul," rääkis Metspalu. Kirju saadi koosolekute ajal 341, ka kirju saadi enim ehk 211 Raplamaalt, lisas ta.
Kirjadele püütakse vastata novembrikuuks ning tuleva asta jaanuariks peab valmis saama trassivariantide võrdlused, mille järel saab eelistatud trassivariandi panna uuesti avalikule arutelule. Kevadel soovitakse lõpetada keskkonnamõjude strateegilise hindamise vahearuanne, et tuleva aasta suvel valmis saada maakonnaplaneeringute eeskiisidega.
Eesti soovib trassiplaneeringud kinnitada 2015. aasta augustiks. Sama aasta lõpuks peab trass paigas olema kõigis Balti riikides. "Leedu alustab keskkonnauuringute ja planeeringutega uuest aastast. Lätil on käimas hange planeeringute konsultandi leidmiseks," rääkis Rail Balticu Eesti projekti juht Indrek Sirp.
Erinevaid riske, mis võiksid planeeringute ajakohast valmimist takistada, on mitmeid, nii siseriiklikke kui rahvusvahelisi, märkis Sirp. Pikk avalike arutelude periood on vajalik juba selleks, et võimalikult koheselt leida lahendused tulevastele probleemidele, mis muidu võiksid muutuda kohtuvaidlusteks, lisas ta.
