Statistikaameti andmetel suurenes Eesti elukallidus 2018. aasta veebruaris aastaga 3,1%, mis on jaanuarikuisest 3,5%-st pisut väiksem. Euroala inflatsioon aeglustus veebruaris samuti edasi ja ulatus 1,2%-ni, mis jääb veidi alla Euroopa Keskpanga seatud 2% eesmärgile.
Eesti hinnakasv aeglustus veebruaris peamiselt kõrgema võrdlusbaasi tagajärjel, sest toiduainete hinna suurem tõus jäi aastatagusesse aega.
Toiduainete hinnakasv maailmaturul on nüüdseks aeglustunud ning tarbijahindadesse on jõudnud ka mõne toidurühma odavnemine. Näiteks või hinnatase on kolme kuuga langenud 6%. Hooajalisuse tõttu talvekuudel kallimate puu- ja köögiviljade hinnatõus on seevastu olnud tänavu suurem kui tavaliselt. Puuviljade 18% hinnakasv Eestis on olnud Euroopa Liidu riikide üks kiiremaid.
Eesti majanduskasv on viimsel ajal olnud erakordselt kiire ja hõlmanud paljusid tegevusalasid. Seetõttu oleks ootuspärane, et ka hinnakasv oleks eri kaubarühmades küllaltki ühtlane. Tarbijahindade kasv on aga endiselt piirdunud peamiselt energia ja toidukaupade kallinemisega. Teenuste ja tarbekaupade inflatsioon ulatus veebruaris vaid 1%-ni, kuid palkade ja ettevõtete kasumite kasv hakkab eeldatavasti kiirendama ka nende hindade kasvu. Hinnakasvu hoiab siiski mõnevõrra tagasi euro vahetuskursi hiljutine tugevnemine USA dollari suhtes. Võib oodata, et selle aasta kokkuvõttes kallineb tarbijakorv ligikaudu 3%.
