"Töötame välja töötervishoiusüsteemi, mille lahutamatu osa on eraõiguslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus (TÕKS)," seisab koalitsioonilepingus, millest on kujunenud tööandjate liidu avalike suhete juhi Lauri Linnamäe sõnul liidu jaoks murekoht, sest sellest kujuneks sotsiaalmaksukohustusele lisaks veel üks sundkindlustus - tööjõukulude langetamise ideega see kuidagi kokku ei käi.
"Me usume, et see punkt on koalitsioonileppesse sattunud pigem tormakusest ja "tööõnnetusena", sest uus valitsus on korduvalt kinnitanud soovi sotsiaalpartneritega arvestada ning kaasata meid sisuliste lahenduste otsimisse," ütles Linnamäe ja viitas eelmisel aastal valitsuses kinnitatud tegevuskavale, kus lubati läbi vaadata kõik variandid tööõnnetuste vastu võitlemiseks, neid analüüsida ja võrrelda, aga nüüd on koalitsioonileppesse jõudnud kindlas kõneviisis variant, mille kehtestamist pole Linnamäe sõnul toetanud isegi ametiühingud.
"Ametiühingud on TÕKS-i pikalt soovinud, meie oleme uue sundkindlustuse osas eitaval seisukohal. Kuid oleme täiesti ühel nõul, et tööohutuse ja -tervise valdkond oluline ja tundlik," rääkis Linnamäe. "Nii tööandjate kui ametiühingute kindel soov oli, et enne otsustamist oleks läbi kaalutud ja põhjalikult analüüsitud kõik alternatiivid, ühtki eos välistamata ja ühtki eeldamisi ainuõigeks pidamata. Oleme koos ametiühingutega kinnitanud riigile oma siirast tahet abistada seadusandjat parima lahenduse leidmisel," lisas ta.
Teisipäeval teatas ametiühingute keskliit, et on esitanud riigikogule üleskutse kehtestada Eestis euroopalik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. "Koalitsioonilepe, samuti töövõimereformi raames sõlmitud hea tahte lepe näevad ette tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomise. Sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga on tellinud juba vajalikud uuringud, mis valmivad selle aasta lõpuks. Seega peame realistlikuks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi jõustumist 1. jaanuarist 2017," seisis ametiühingute pöördumises.
Ametiühingute juhi Peep Petersoni hinnangul tooks Euroopas levinud töötajate kindlustamise süsteem lisaraha tervishoiusüsteemi, tasakaalustaks riigi pensionikassat ja võimaldaks leida töövõimereformi kuludele katte pärast Euroopa Liidu sihtfinantseeringu lõppemist.
