Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustsõstardest ja astelpajust kasvab istandustes.
Kodumaiseid puuvilju ja marju pole importkauba hinnasurve tõttu kerge turustada ning osalt just seetõttu on Eesti viljapuu- ja marjaaedade pind viimase kümne aasta jooksul vähenenud ligi kaks korda. Kokku kasvab 2015. aasta seisuga põllumajanduslike majapidamiste istandustes ning koduaedades viljapuid ja marjapõõsaid 6500 hektaril. Kuigi põllumajanduslike majapidamiste istanduste hulgas on ka väiksemaid puuvilja- ja marjaaedu, siis 97% neist moodustavad vähemalt 0,3-hektarilised pinnad.
Üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandustest
Õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuid kasvab kokku rohkem kui 3300 hektaril, sellest vähem kui veerand põllumajanduslike majapidamiste istandustes. Et istandustes saadakse pinnaühiku kohta märgatavalt rohkem õunu kui koduaedades, siis üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandustest.
Maasikas, mustsõstar ja astelpaju kasvab peamiselt istandustes
Viljapuud on kujunenud eelkõige koduaiakultuurideks, ent marjade puhul on ülekaalus põllumajanduslike majapidamiste istandused. Seda hoolimata asjaolust, et punast ja valget sõstart, karusmarja ja vaarikat kasvatatakse kokku rohkem kui 650 hektaril ja sellest enamik koduaedades. Samal ajal maasikate ja mustsõstarde all olevast 1200 hektarist on enamik põllumajanduslike majapidamiste istandike pind.
Muid viljapuid ja marjakultuure kasvatatakse kokku ligi 1400 hektaril ja põhiosa sellest moodustab astelpaju, mis eranditult on istanduste kultuur. Lisaks liigitub muude viljapuude ja marjade hulka mitmesuguseid väiksemaid pindu, mida eraldi kultuurideks ei jaotata.
Kuigi põllumajanduslike majapidamiste istandike saak ei pruugi minna müügiks, jagub kodumaiseid puuvilju ja marju ka turul müügiks. Koduaedade puuviljad ja marjad liiguvad aiast mõistagi vaid otse omanike toidulauale või moosipurki.
Eestis süüakse meelsasti kodumaist maasikat
Välismaiste puuviljade ja marjade import ületab kordades Eesti omatoodangu, kuigi sõstarde, karusmarja ja vaarika import on marginaalne. Värsketest marjadest on erandiks maasikate import, mille kogus on kümne aastaga märkimisväärselt kasvanud, kuid siiski veel väiksem kui Eesti omatoodang. Importmaasika kõrghooaeg jääb kevadesse, kui kodumaist maasikat veel pole või seda on väga vähe.
Kogu Eesti põllumajanduslike majapidamiste viljapuu- ja marjaistandike pinnast rohkem kui pool asub Võru-, Tartu- ja Viljandimaal. Kui Viljandimaad nimetatakse seakasvatus-, Harjumaad linnukasvatus- ja Saaremaad lambakasvatusmaakonnaks, siis Tartumaa võiks pälvida maasikakasvatusmaakonna tiitli. 2015. aastal kasvas Tartumaal maasikat 178 hektaril, mis on üle kahe korra rohkem kui üheski teises maakonnas.
Põllumajanduslikeks majapidamisteks loetakse üksusi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks. Põllumajanduslike majapidamiste puuvilja- ja marjaaedade andmete aluseks on statistikaameti iga-aastane taimekasvatuse uuring, mis põhineb eelkõige PRIA andmetel. Koduaedade andmeid kogutakse vastavalt FAO soovitustele üldjuhul kord kümne aasta järel, vahepealsetel aastatel arvutatakse need mudelipõhiselt.
