Täpsemalt keskenduti 2014. aasta alguses aset leidnud alampalga kasvu tagajärgedele. Kui kriisiaastatel püsis alampalk muutumatuna, siis alates 2012. aastast hakkas see taas tõusma ja 2014. aasta jaanuaris suurenes see 11% (320 eurolt 355 euroni). Uuringus osales 500 erasektori ettevõtjat.
Miinimumpalka saavate töötajate osakaal oli küsitluse põhjal 2014. aastal 4,6%. See tulemus on sarnane Eesti tööjõu-uuringul põhineva hinnanguga, mille kohaselt on miinimumpalka või sellest madalamat töötasu saavate töötajate osakaal kõikunud viimastel aastatel vahemikus 3,5–6%. (Eesti tööjõu-uuringu andmetel põhinev ülevaade miinimumpalka saavate töötajate osakaalust avaldati Eesti Panga Tööturu Ülevaates 2/2015. See hõlmas täistööajaga töötajaid.) Miinimumpalga saajate protsent oli suurem väiksemates ettevõtetes ja teenindussektori firmades.
Majandusteoorias tuuakse miinimumpalga tõusu peamise negatiivse mõjuna esile, et see võib põhjustada töötajate koondamist, halvemal juhul ka ettevõtete sulgemist. Siiski on empiirilised rahvusvahelised uuringud valdavalt näidanud, et kui alampalka langetatakse, avaldab see hõivele vähe mõju. (Samale järeldusele jõuti ka 12 aastat tagasi läbi viidud Eesti andmetel põhinevas uuringus, mille tulemused on avaldatud Eesti Panga Toimetiste seerias: Marit Hinnosaar ja Tairi Rõõm (2003), „The impact of minimum wage on the labour market in Estonia: an empirical analysis.“ Working Papers of Eesti Pank 8/2003.)
Enam mõjutab see mõningaid töötajate rühmi, nagu näiteks vähese haridusega noori, või mõnda tööstusharu, nagu näiteks rõivatööstust. Mida suurem on miinimumpalga saajate osakaal töötajate hulgas, seda tugevamat negatiivset mõju avaldab hõivele üldjuhul ka alampalga tõstmine. Samuti, mida kiirem on alampalga tõus võrreldes keskmise palga suurenemisega, seda enam väheneb selle tagajärjel töötajate arv.
Sarnaselt teistes riikides läbi viidud uuringutega näitasid ka Eesti Panga korraldatud ettevõtjate küsitluse tulemused, et miinimumpalga tõstmise tagajärjel vähenes töötajate arv vaid mõningal määral. Ainult 0,7% ettevõtjatest (ehk umbes üks 140 ettevõtjast) ütles, et nad pidid selle tõttu töötajaid koondama. Miinimumpalga tõus takistas ka uute töökohtade loomist: 2,8% ettevõtetest ei saanud uusi töökohti luua ning 1,6% jättis vabad kohad täitmata.
Kokku vähenes ettevõtjate hinnangul alampalga tõstmise tõttu Eesti ettevõtetes töötajate arv 0,2%. Tegelik mõju hõivele võis siiski olla suurem, kui küsitluse andmed näitasid: kogumõju hindamiseks hõivele peaks arvesse võtma ka töökohtade kadumist ettevõtete sulgemise tõttu, mida uuring aga teha ei võimaldanud.
Ettevõtjate küsitlusest tuli ka välja, et osa ettevõtete jaoks tõi miinimumpalga tõstmine kaasa vajaduse suurendada töötajate tööviljakust ning nad viisid tootlikkuse suurendamiseks läbi konkreetseid tegevusi. 12% tööandjatest parandas tootlikkust organisatsiooniuuendustega, 11,4% protsessiuuenduste tegemisega ja 11% tänu toodete kvaliteedi parandamisele või sortimendi uuendamisele.
Peaaegu iga kümnes ettevõte (8,5% ettevõtetest) pidi miinimumpalga suurenemise tõttu tõstma toodete hindu ning ligikaudu sama paljud (8,3% ettevõtetest) pidid vähendama kulusid, mis polnud tööjõuga seotud. Kokku reageeris 18,3% ettevõtetest alampalga tõusule mingil küsitluses väljapakutud viisil: tõstis toodete hindu, jättis uued ametikohad loomata, vms.
Kui alampalka tõstetakse, võivad selle tagajärjel suureneda ka nende töötajate palgad, kes teenivad miinimumpalgast rohkem. Sellise üldise palgatõusu põhjuseks on see, et ettevõtted tahavad hoida stabiilsena palkade omavahelisi suhteid ettevõttes ehk teisisõnu palkade struktuuri. Küsitluses uuriti, kas miinimumpalga tõus tõi kaasa ka sellest kõrgemat töötasu teenivate töötajate palkade tõstmise. 16% tööandjatest vastas sellele jaatavalt ning lisas, et selline palgatõus mõjutas nende ettevõttes ligikaudu poolt töötajatest. Kokku sai Eestis alampalga kasvu tulemusel palka juurde 9,8% töötajatest.
Alates 2013. aastast on alampalga tõus ületanud keskmise palga kasvu. Vastavalt ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahelisele kokkuleppele tõstetakse alampalka kahe järgmise aasta algul ligikaudu 10%, mida on Eesti Panga prognoosi kohaselt samuti rohkem kui keskmise palgatõusu puhul. Kui miinimumpalk kasvab keskmisest palgast kiiremini, siis toob see tõenäoliselt kaasa miinimumpalka saavate töötajate osakaalu suurenemise. See omakorda võib tähendada, et edaspidi avaldab alampalga kasv hõivele tugevamat negatiivset mõju.
Küsitluse tulemuste hindamisel on oluline silmas pidada, et küsitlus viidi läbi 2014. aasta aprillis ehk vaid mõned kuud pärast miinimumpalga tõstmist. Seega annavad ettevõtjate hinnangud ülevaate miinimumpalga tõstmise lühiajalistest mõjudest.
Pikaajalised mõjud võivad lühiajalistest erineda ning terviklikuma pildi saamiseks tuleks analüüsida mitte ühte miinimumpalga tõusu, vaid seda, millist mõju avaldab tööturule miinimumpalga järk-järguline kasv üle mitme aasta.
Tegevused, millega ettevõtted reageerisid töötasu alammäära tõusule (% vastajatest):
- Pidime parandama tootlikkust organisatsiooniuuenduste kaudu 12,0
- Pidime parandama tootlikkust protsessiuuenduste kaudu 11,4
- Pidime parandama toodete kvaliteeti ja sortimenti tooteuuenduste kaudu 11,0
- Pidime tõstma toodete hindu 8,5
- Pidime vähendama tööjõuga mitteseotud kulusid 8,3
- Ei saanud uusi ametikohti luua 2,8
- Pidime vähendama tööaega 1,7
- Ei saanud tühje ametikohti täita 1,6
- Pidime inimesi koondama 0,7
Märkus. Ettevõte võis vastata jaatavalt rohkem kui ühele tegevusele.
