Kui kogu Eestis toodetud kaupade ekspordikasv on sel aastal järsult aeglustunud (eelmise aasta ligi 13 protsendilt sel aastal vaid kahe protsendini), siis ilma põlevkiviõlitoodete ja elektrienergiata on kasv aeglustunud vaid minimaalselt (eelmisel aastal oli kasv 6%, sel aastal 5%).
Nõrgenenud välisnõudlus ei ole Eesti ekspordile veel olulist mõju avaldanud
Riikide lõikes tuli ekspordilangus peamiselt põlevkiviõlitoodete väljaveo vähenemisest Saudi-Araabiasse ja Singapuri, samas kui eksport kasvas tugevamini USA-sse (mobiilsideseadmed) ja Taani (põlevkiviõlitooted). Mõistagi on riigiti pilt üsna erinev, kuid Euroopa Liitu tervikuna, kuhu läheb 70% Eesti kaupade ekspordist, väljavedu suurenes. Kaupade ekspordilangus tuli EL-i välistest riikidest.Seega võib öelda, et nõrgenenud välisnõudlus ei ole Eesti ekspordile veel olulist mõju avaldanud. Küll on aga jätkanud halvenemist Eesti ettevõtete ekspordikasvu ootused. Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasv on sel aastal järsult aeglustunud ning osades riikides ka langusesse läinud. Meie prognoosi järgi nõrgeneb järgmisel aastal välisnõudlus veelgi, mis ilmselt pidurdab ka Eesti ekspordikasvu.
Tootmissisendite impordi vähenemine viitab tootmismahtude kasvu pidurdumisele
Kuigi kaupade import suurenes juulis 5%, on selle keskmine kasv käesoleva aasta esimese seitsme kuuga oluliselt aeglustunud. Vähenenud on nii kapitalikaupade kui ka tootmissisendite sissevedu, mis viitab tootmis- ja ekspordikasvu pidurdumisele. Samas on tarbekaupade ja sõiduautode impordikasv eelmise aastaga võrreldes isegi veidi paranenud. Poolaasta võrdluses on suurenenud ka autokütuse sissevedu. Selle taga on kiire palgakasv ja tarbijate kindlustunde toel jätkuvalt tugev tarbimine. Järgmisel aastal peaks tarbimise kasv veidi aeglustuma. Kaupade import on selle aasta esimese seitsme kuuga kasvanud ekspordiga samas tempos. Tootmismahtude, investeeringute ja eratarbimise kasvu aeglustumine järgmisel aastal peaks pidurdama ka impordikasvu.
Autor: Tõnu Mertsina
Allikas: Swedbank
