"Terviseametil on haiguspuhangu ohjamisel võtmeroll nii epidemioloogilise olukorra seiramisel ja tervishoiusüsteemi juhtimisel kui ka nakkusahelate väljaselgitamisel," kommenteeris sotsiaalminister Tanel Kiik pressiteates.

Ta lisas, et terviseametil on samuti roll haigestunute ja lähikontaktsete nõustamisel ja jälgimisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste nõustamisel, elanikkonna ning partnerite teavitamisel. "Kevadel puhkenud globaalse pandeemia ajal tegutseti sageli maksimaalse võimekuse piiril," nentis Kiik.

Terviseameti tugevdamiseks eraldatud lisaraha võimaldab värvata täiendavat tööjõudu ja tõhustada olemasolevaid digilahendusi,

selgitas minister, lisades, et vastavalt tervishoiu valmisolekuplaanile suurendatakse ka terviseameti võimekust nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tõhustamiseks.

Tervishoiukriisideks valmisoleku tõstmiseks on kavas luua terviseameti juurde 27 uut ametikohta ja värvata lisaks väljastpoolt kuni 44 inimest võrgustikukoostöö ja valdkondliku nõustamise tõhustamiseks, sealhulgas 20 inimest lähikontaktsete seireks regioonides.

IT-arendusteks mõeldud raha võimaldab muuhulgas arendada terviseameti laborite infosüsteemi ning terviseametile operatiivselt haiglate patsiendivoo ja ravivõimekuse kohta ülevaateid andvat infosüsteemi MEDSITREP. 

"Terviseameti juurde on kavas moodustada üle-eestiline ekspertvõrgustik, mis koordineerib parimaid praktikaid kõikides Eesti tervishoiuasutustes, et meditsiinitöötajad oleksid varustatud asjakohase infoga. Samuti arendame vajalikke digilahendusi ja terviseameti analüütilist võimekust," ütles terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.

Ta lisas, et eesmärk on luua inimestele ja otsuste tegijatele selge pilt Eesti tervishoiust, nakkushaigustest ja vaktsineerimisest. "Seeläbi muutuvad ka sõnumid ja soovitused elanikkonnale kiiremaks ja täpsemaks. Samuti suureneb terviseameti võimekus jälgida nakkusahelaid ja tuvastada kiiremini nakkuse levikut, et ei tekiks kohe vajadust kehtestada üleriigilisi piiranguid," rääkis Härma. 

Lisaks eraldati Vabariigi Valitsuse reservist 2,5 miljonit eurot riigi keskse isikukaitsevahendite tegevusvaru juurde täiendavate vahendite hankimiseks sotsiaalhoolekande sektori tarbeks kahe nädala vajaduse ulatuses ning selle hoidmiseks ja vajadusel jaotamiseks. Sellega on riigi keskses varus tagatud hoolekandeasutustele isikukaitsevahendeid vähemalt kuueks nädalaks.

Riiklik varu on mõeldud kasutamiseks ennekõike kriisiolukorras, et pakkuda sotsiaalteenuse osutajatele täiendavat riiklikku tuge. Igapäevase vajaduse tarbeks ning vajadusel kiireks reageerimiseks haiguspuhangu korral on sotsiaalteenuse osutajatel soovituslik soetada ja hoida ka ise kohapeal vähemalt ühe kuu isikukaitsevahendite varu.