Ühtlasi otsustati toetada Euroopa Komisjoni valikut kasutada eesmärkide saavutamiseks mittesiduvat instrumenti – soovitust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Euroopa Komisjon esitas 12. märtsil soovituse äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta.
Erinevused liikmesriikide äritegevuse ümberkorraldamist reguleerivates õigusraamistikes ja ausatele füüsilisest isikust ettevõtjatele uut võimalust loovates õigusnormides viivad selleni, et teise liikmesriiki investeerimisel suurenevad riskide hindamise kulud ja ebakindlus, varieeruvad laenusaamise tingimused ning liikmesriigiti erineb võlgade sissenõudmise tulemuslikkus. Nende erinevuste tõttu on ka piiriüleste kontsernide puhul ühtsete ümberkorralduskavade koostamine ja vastuvõtmine raskem. Laiemalt võttes võivad need erinevused osutuda takistuseks äriühingutele, kes soovivad oma tegevust teistesse liikmesriikidesse laiendada.
Komisjoni soovituse eesmärk on julgustada liikmesriike kehtestama norme, mis võimaldaksid rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtete tõhusat ümberkorraldamist ja annaksid ausatele füüsilisest isikust ettevõtjatele uue võimaluse äritegevust alustada, edendades seega ettevõtlust, investeerimist ja tööhõivet ning aidates vähendada takistusi, mis segavad siseturu tõrgeteta toimimist.
Valitsus arutas neljapäeval Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi soovituse kohta.
