Euroopa Komisjon tuli välja muutmisettepanekutega, mis laiendavad nende ettevõtjate hulka, kes peab oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid, näiteks oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist, korruptsioonivastast võitlust jm. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on sellele muudatusele vastu.
Euroopa Komisjon tuli välja muutmisettepanekutega, mis laiendavad nende ettevõtjate hulka, kes peab oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid, näiteks oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist, korruptsioonivastast võitlust jm. Koda on sellele muudatusele vastu. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku muuta tänast mittefinantsaruandluse direktiivi. Tulevikus oleks see äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiiv ja see laiendaks nende ettevõtjate hulka, kes peavad oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid: ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ja korruptsioonivastast võitlust ning neid valdkondi käsitlevat riskijuhtimist, rakendatavat poliitikat ja tulemusi, tuues välja olulised mitterahalised tulemusnäitajad. Samuti täpsustub, milliseid andmeid, kuidas ning mis vormis esitama peab. Kui täna peavad sellist aruandlust tegema üle 500 töötajaga avaliku huvi üksused, siis muudatuste tulemusel lisandub see kohustus kõikidele Euroopa Liidu börsil noteeritud äriühingutele (v.a. mikroettevõtetele) ning kõikidele suurettevõtetele. Andmed peavad olema esitatud majandusaasta aruande tegevusaruande osana, mis on esitatud digitaalselt, masinloetavas formaadis. Raporteeritud andmed tuleb tulevikus ka auditeerida, standardi alusel mille Euroopa Komisjon kehtestab. Kaubanduskoda saatis keskkonnaministeeriumile kirja, kus tõi välja, et mõistab vajadust lahendada kestlikkusega seotud probleeme, kuid on kaheldav, kas ettevõtjate halduskoormuse järjepidev tõstmine mitmetes erinevates valdkondades on selleks kõige mõistlikum ja eesmärgipärasem meede. On küsitav, kas muudatustest saadav kasutegur on tekkiva halduskoormuse ja kuludega võrreldes õigustatud. Erinevaid aruandlus- ja kestlikkusega seotud kohustusi on ettevõtjatel ka muudes valdkondades ning lisaks on Euroopa Komisjonil kavas kehtestada ettevõtjatele terve rida uusi kestlikkusega seonduvaid nõudeid ja kohustusi, näiteks äriühingute kestliku üldjuhtimise algatuse, toote kestliku poliitika ja muude algatuste raames. Kui igas valdkonnas tekkivad kohustused ja nende täitmisega seonduvad kulud kokku panna, on tervikpilt ettevõtjale väga koormav.
Foto: wallpapertip
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku muuta tänast mittefinantsaruandluse direktiivi. Tulevikus oleks see äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiiv ja see laiendaks nende ettevõtjate hulka, kes peavad oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid: ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ja korruptsioonivastast võitlust ning neid valdkondi käsitlevat riskijuhtimist, rakendatavat poliitikat ja tulemusi, tuues välja olulised mitterahalised tulemusnäitajad. Samuti täpsustub, milliseid andmeid, kuidas ning mis vormis esitama peab.
Kui täna peavad sellist aruandlust tegema üle 500 töötajaga avaliku huvi üksused, siis muudatuste tulemusel lisandub see kohustus kõikidele Euroopa Liidu börsil noteeritud äriühingutele (v.a. mikroettevõtetele) ning kõikidele suurettevõtetele. Andmed peavad olema esitatud majandusaasta aruande tegevusaruande osana, mis on esitatud digitaalselt, masinloetavas formaadis. Raporteeritud andmed tuleb tulevikus ka auditeerida, standardi alusel, mille Euroopa Komisjon kehtestab.
Kaubanduskoda saatis keskkonnaministeeriumile kirja, kus tõi välja, et mõistab vajadust lahendada kestlikkusega seotud probleeme, kuid on kaheldav, kas ettevõtjate halduskoormuse järjepidev tõstmine mitmetes erinevates valdkondades on selleks kõige mõistlikum ja eesmärgipärasem meede. On küsitav, kas muudatustest saadav kasutegur on tekkiva halduskoormuse ja kuludega võrreldes õigustatud.
Erinevaid aruandlus- ja kestlikkusega seotud kohustusi on ettevõtjatel ka muudes valdkondades ning lisaks on Euroopa Komisjonil kavas kehtestada ettevõtjatele terve rida uusi kestlikkusega seonduvaid nõudeid ja kohustusi, näiteks äriühingute kestliku üldjuhtimise algatuse, toote kestliku poliitika ja muude algatuste raames. Kui igas valdkonnas tekkivad kohustused ja nende täitmisega seonduvad kulud kokku panna, on tervikpilt ettevõtjale väga koormav.
