"Esiteks lõi kaudsete maksude tõstmiseks valitud ebaõige taktika segi aktsiisikaupade turu, mistõttu on mõnevõrra paigast ära ka esimese ja teise kvartali sisemajanduse koguprodukti suurus," ütles Vitsur BNS-ile.
"Teiseks ei pidanud valitsus õigeks, võimalikuks või vajalikuks majanduskasvu oma võimaluste piires stimuleerida," lisas Vitsur.
Statistikaameti neljapäeval avaldatud esialgsetel andmetel mõjutasid netotootemaksud teises kvartalis SKP reaalkasvu negatiivselt. Netotootemaksude puhul tuleb Vitsuri sõnul eristada kolme aspekti. Esiteks toob ta välja maksude jaotumise kvartalite lõikes, mis mõjutab konkreetse kvartali, mitte aga aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP).
Teiseks tuleb Vitsuri sõnul eristada tootemaksude mõju tootmisele üldiselt ning kitsamalt üksikute majandussektorite konkurentsivõimele ning samuti maksude mõju tarbimisele üldiselt ja selle struktuurile. Kolmanda aspektina toob Vitsur välja netotootemaksude mõju mustale turule.
"Paraku põimuvad need tegurid omavahel, mistõttu puhtalt netotootemaksude mõju veatult niisama lihtsalt välja tuua ei saa," ütles Vitsur.
Ökonomist lisas, et tema hinnangul on võimalik SKP korrigeerimine ülespoole, kuna praegused tulemused on saadud tootmist hinnates, mis on Eestis nõrgemas seisus kui tarbimine.
Statistikaamet teatas neljapäeval, et esialgsetel andmetel suurenes Eesti SKP teises kvartalis aastaga 0,6%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas esimese kvartaliga võrreldes 0,3% ja eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 0,5%, teatas amet.
Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Täpsustatud teise kvartali SKP näitajad avaldab statistikaamet 8. septembril.
