20.06.2018 Kolmapäev
Volinik: Eesti peab ise otsustama kaheks piirkonnaks ümberjagamise
Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Corina Crețu sõnul peab Eesti ise otsustama riigi kaheks statistiliseks piirkonnaks jaotamise regionaalpoliitika ja struktuurivahendite jagamise seisukohast, kirjutab Postimees.
"See on iga liikmesriigi otsustada, kuidas nad ise tahavad, et neid administratiivselt vaadeldakse," ütles Crețu lehele. Praegu on Eesti küll üks piirkond, kuid kui Eesti riik avaldab soovi jaguneda kaheks piirkonnaks, siis peab Euroopa Komisjon voliniku sõnul seda ka arutama.
"Ainus piirang, millega tuleb arvestada, on see, et seda muudatust saab taotleda üksnes iga kolme aasta tagant ning see peab toimuma koostöös meie statistikaameti Eurostati ja teie statistikaametiga," lisas regionaalpoliitika volinik.
Järgmine võimalus taotluse esitamiseks Euroopa statistilise jagunemise muutmiseks avaneb tõenäoliselt 2019. aastal ja see hakkaks kehtima 2021. aastast. "Küll aga tuleb silmas pidada, et kui Eesti läheb seda teed, siis oleks see siiski liiga hilja selleks, et mõjutada 2021-2027 perioodi rahajagamist. See hakkaks kehtima alles 2027. aasta järgsele rahastamisperioodile," sõnas Crețu.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu ütles aga, et Eesti keskendub praegu 2021–2027 eelarveperspektiivi läbirääkimistele, ning riigi piirkondade ümberjagamine ei kuulu seejuures prioriteetide hulka. "Jaotus kaheks piirkonnaks vähendaks kunstlikult võimalusi toetada olulisi investeeringuid Harjumaal ja Eesti valitsuse enda õigust otsustada kogu riigi ulatuses, miks ja millises suuruses toetusraha millisesse piirkonda suunata," sõnas ta.
"Kaheks piirkonnaks jagatud Eestis oleks keerulisem teha suuri struktuurseid reforme, nagu haridusvõrgu korrastamine või töövõimereform. Samuti oleks raskendatud ülikoolide, teaduse ja innovatsiooni toetamine pealinna piirkonnas," lisas Heinapuu.
Euroopa Komisjoni maikuus avaldatud ettepaneku kohaselt on ühtekuuluvuspoliitika eelarve aastate 2021-2027 eelarveraamistikus 373 miljardit eurot, seejuures langeks eraldised Eesti jaoks praeguselt umbes 3,5 miljardilt eurolt 2,9 miljardile eurole.
"Vahendite vähenemine Eestile on tingitud just riigi väga tugevatest majandustulemustest," ütles Crețu.
Märksõnad
