Aasta kokkuvõttes tasuti võrreldes lisaeelarves prognoosituga üle ootuse enam eelkõige tööjõumakse.Tööjõumakse mõjutav palgafond kasvas koos Töötukassa töötasu hüvitisega 2020. aastal 2,4 protsenti. Töötajate arv kahanes eelmisel aastal 2,8 protsenti, keskmise töötasu kasv ulatus 5,3 protsendini, mõlema osas oli lisaeelarve prognoos oluliselt pessimistlikum.
Sotsiaalmaksu tasuti aastaga 2,5 protsenti enam kui aasta varem. Laekumist mõjutas ka võla suurenemine kriisi tõttu, mis aasta teises pooles siiski pidevalt vähenes. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas aastaga 7,9 protsenti. Peamine suurenemine tuli töötasudelt, aga kasvas ka töötuse suurenemisega seotud hüvitistelt ja pensionidelt tasutud tulumaks. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes aastaga 11,7 protsenti, osaliselt mõjutas seda kriis ja osaliselt suurenenud regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalama maksumääraga dividendide maht. Pangad ei jaotanud Euroopa Keskpanga soovitusel eelmisel aastal kasumit, seda tasakaalustas ettevõtete muudelt kasumieraldistelt laekunud tulumaks.
Käibemaksu tasumist toetas kriisi puhkemise järgselt majanduse järkjärguline taastumine ja maksuvõla vähenemine. 2020. aastal ulatus käibemaksu tasumine kokku 2,4 miljardi euroni ehk jäi 1,7 protsendi võrra väiksemaks kui aasta varem. Kui aasta eelmistel kuudel mõjutas tasumist ettevõtete ostu (sisendkäibemaks) langus, siis esmakordselt kasvas detsembris aastases võrdluses ettevõtete müük. Ettevõtete kogukäive pöördus aasta lõpus samuti väiksesse kasvu ulatudes 0,1 protsendini. Tegevusaladest panustas 2020. aasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning pidurdas hulgikaubandus, tasumine muutus 2019. aastaga võrreldes vastavalt 13,3 ja -11,2 protsenti.
Aktsiise tasuti lisaeelarvesse planeeritust 6,5 protsenti enam. Peamine mõju kütuseaktsiisist, kus diislikütuse aktsiisimäära langetus tõi kaasa prognoositust positiivsema mõju. Kuigi kütuseaktsiisi tasumised on tulenevalt erinevate energiatoodete madalamast aktsiisimäärast aastaga vähenenud 31,5 protsenti, on alates maist diislikütuse deklareerimine võrreldes möödunud aastaga suurenenud 12,4 protsenti. Oodatust suurema deklareerimise taga on peamiselt transpordisektori suurem mõju tankimise tagasitoomisel Eestisse. Maksu- ja tolliameti andmetel vähenesid aastaga kütuse soetused kõigis peamistes naaberriikides, eriti marginaalseks on jäänud tankimine Lätis.
