Sealhulgas 2018. aasta detsembris tasuti makse 695,5 miljonit eurot ehk 0,4 protsenti vähem kui 2017. aasta samal kuul.
Sotsiaalmaksu tasuti 2018. aasta eest sotsiaalmaksu kokku 3,06 miljardit eurot, mis ületas eelarvega kavandatut 3,9 protsenti. Ülelaekumine oli 115 miljonit eurot ja see oli tingitud eelkõige hõive ja keskmise palga oodatust kiiremast kasvust. Keskmine töötasu kasvas mullu 6,7 protsenti ja töötajate arv 2,3 protsenti. Töötajate osatähtsus tööealisest rahvastikust tõusis aasta lõpuks 59,6 protsendile, mis on ajalooline kõrgtase. Detsembri eest tasuti sotsiaalmaksu 272 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti rohkem kui aasta varem.
Füüsilise isiku tulumaksu tasuti mullu kokku 311,1 miljonit eurot. See ületas eelarvega kavandatut 66,2 protsendiga. Eelarvega võrreldes oli ülelaekumine 124 miljonit eurot. See oli eelkõige seotud maksuvaba tulu oodatust väiksema kasutamisega, aastas kokku 72 miljoni euro ulatuses. Juurde määratud tulumaksu laekus 13 miljonit eurot enam, tulumaksu tagastusi oli oodatust 8 miljonit eurot vähem. Ülejäänud enamlaekumine – 30 miljonit eurot – tulenes hõive ja keskmise palga kasvust, mis oli kiirem kui oodatud. Detsembris laekus füüsilise isiku tulumaksu 35,4 miljonit eurot ehk 16,6 protsenti vähem kui aasta varem.
Juriidilise isiku tulumaksu tasuti aastaga 517,9 miljonit eurot, eelarve ootus täitus 91,7-protsendiliselt. Alalaekumine eelarvega võrreldes oli 47 miljonit eurot, see võis tuleneda nii tavapäraste dividendide vähenemisest kui ka regulaarselt jaotatud kasumi madalama maksumäära ja teiste meetmete realiseerumata jäänud mõjust, kuid teema vajab põhjalikumat analüüsimist. Detsembris laekus juriidilise isiku tulumaksu 40,9 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti vähem kui aasta varem.
Käibemaksu tasuti mullu kokku 2,33 miljardit eurot ja eelarve ootus täitus 99,8-protsendiliselt. Aasta varasemaga võrreldes tasuti käibemaksu rohkem 8,5 protsenti. Detsembri eest tasuti käibemaksu 225,6 miljonit eurot. Seda oli 5,2 protsenti ehk 11 miljonit eurot enam kui 2017. aasta samal kuul. Võrreldes aasta esimese poolega käibemaksu tasumise kasv detsembris aeglustus.
Tulu aluseks olnud maksustatav käive kasvas kokku võrreldes aasta varasemaga 6,9 protsenti. Käibemaksu laekumise kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv oli aasta kokkuvõttes 5,1 protsenti. Jaemüügi kasv oli 1,2 protsendipunkti aeglasem kui 2017. aastal.
Tegevusaladest panustasid detsembris käibemaksu tasumise kasvu enim avalik haldus ja jaekaubandus. Avalikus halduses käibemaksu tasumine aasta varasemaga võrreldes rohkem kui kolmekordistus (kasv 235 protsenti) ning jaekaubanduses kasvas 16 protsenti, mõlemas sektoris detsembris tasumise kasv kiirenes. Avaliku halduse kasv tuleneb jõustruktuuride suurest hankest. Jaekaubanduse tasumise kasvu toetas nii jaekettide müügi kasv kui ka soetuse langus – ettevõtete tagasi küsitav sisendkäibemaks oli aastases võrdluses väiksem.
Aktsiisitulu kokku oli möödunud aastal 2,2 protsenti suurem kui aasta varem. Detsembri eest tasuti aktsiise 22,9 protsenti vähem võrreldes 2017. aasta sama kuuga. Detsembris deklareeriti aktsiisikaupu vähem kui aasta tagasi, sest 2019. aasta alguses ei tõstetud bensiiniaktsiisi nagu aasta varem ning seetõttu ei varunud tootjad ja müüjad madalama aktsiisimääraga kaupu ette. Aktsiisikaupade etteost ehk varumine on enne aktsiisimäärade tõusu tavapärane.
Alkoholiaktsiisi tasuti 2018. aasta eest kokku 4,6 protsenti ehk ligi 10 miljonit eurot rohkem võrreldes aasta varasemaga. Eelarve ootusest tasuti 32,1 protsenti ehk 101 miljonit eurot vähem. Ootusest väiksema aktsiisilaekumise peamine põhjus oli 2018. aasta riigieelarve tegemise ajal 2019. aastasse kavandatud aktsiisitõusude tühistamine. Kuna pärast riigieelarve vastuvõtmist aktsiisimäärade tõus tühistati, jätsid ära alkoholitootjad ja -müüjad ära uue aasta eel alkoholi suures mahus varumise, millega eelarve aluseks olnud prognoos arvestas. Selle mõjul oli alkoholiaktsiisi tulu 40 miljonit eurot riigieelarves kavandatust väiksem. Möödunud aasta oli alkoholiaktsiisi arvestuses keeruline, kuna aktsiisitulu mõjutas mitu seadusemuudatust, mida polnud võimalik eelarve prognoosimise ajal arvestada. Lisaks oli olulisi muudatusi tarbijate käitumises, alkoholi tarbimise harjumustes ning piirikaubanduses.
Kütuseaktsiisi tulu oli 2018. aasta kokkuvõttes 1,5 protsenti ehk 8 miljonit eurot suurem kui aasta varem, kuid riigieelarvega oodatust 6,5 protsenti ehk 38 miljonit eurot vähem. Sellest üle poole ehk ligi 20 miljonit eurot tulenes bensiini oodatust suuremast varumisest 2017. aasta lõpus enne 2018. jaanuari aktsiisitõusu. 2018. aastal kasvas Eestis diislikütuse tarbimine võrreldes aasta varasemaga 8 protsendi võrra, mis jäi veidi alla prognoosi ootusele. Kütusetarbimist mõjutasid möödunud aastal eelkõige nafta maailmaturu hinnast tulenenud hinnamuutused, mis avaldasid mõju ka kütuse Läti- ja Leedu-suunalise piirikaubanduse kasvule.
Tubakaaktsiisi tasuti mullu võrreldes 2017. aastaga 1,4 protsenti ehk 3 miljonit eurot rohkem. Võrreldes eelarves oodatuga tasuti tubakaaktsiisi 10,5 protsenti ehk 24 miljonit eurot vähem. Peamine erinevus võrreldes ootusega on seotud taas enne aktsiisitõusu soetatavate varudega. Nimelt tõsteti 2019. aasta jaanuarist sigarettide aktsiisimäära 10 protsendi võrra, kuid seekord soetasid jaemüügi kauplused varusid minimaalselt ning ootusest ligi 15 miljonit eurot vähem. Tavapäraselt on varud vastanud kuni kolme kuu tarbimise mahule, kuid seekordne varumise maht oli väiksem kui poole kuu maht. Sigarettide tarbimine väheneb – möödunud aastal deklareeriti 6,9 protsenti sigarette vähem kui aasta varem ning vähenemist kiirendavad ka tänavu kehtima hakkavad väljapaneku- ja müügipiirangud.
