Kaubanduskoda ja teised erialaliidud on korduvalt pöördunud nii valitsuse kui riigikogu poole väljendamaks muret aktsiispoliitikaga kaasneva osas. 2017. aasta oktoobris avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut uuringu „Trendid alkoholiturul seoses aktsiisimaksude tõusuga“, millest joonistusid välja mitmed järeldused:
- Eesti senine agressiivne aktsiisipoliitika mõjutab otseselt toodete hinnavahet naaberriikidega. Kange alkohol on käesoleval ajal Eestis ligi 2 korda kallim ning õllekohver 2,5 korda kallim kui Läti piiriäärsetes poodides.
- Vaatamata aktsiisitõusudele on aktsiisilaekumised riigieelarvesse absoluutnumbrites madalamad kui varasematel aastatel, EKI hinnangul laekub 2017. aasta eelarvesse 16% vähem aktsiisitulu kui laekus 2016. aastal.
- EKI prognoosib, et Eesti riigieelarvesse laekub aktsiise 2018. aastal ligi 80 miljonit eurot vähem kui Rahandusministeerium riigieelarves planeerib. Seejuures ei ole arvestatud käibemaksu laekumise vähenemist, mis on aktsiisilaekumiste vähenemisega kaasnev.
Kuigi valitsuse otsus 2018. aasta veebruarikuist aktsiistõusu alandada on positiivne, siis ei avalda see positiivset mõju Eesti lõunapiiril üha kasvavale piirikaubandusele, vaid toob enesega kaasa ka muutused põhjapiiril. Aktsiiside vahe vähenemine ja sellest tingitud õllehindade vahe vähenemine Soomega võrdluses on ületamas kriitilist piiri, mis on põhjustamas alkohoolsete toodete ekspordi järsu pidurdumise Soome suunal.
Lisaks pole kõrgemad aktsiisimäärad avaldanud märgatavat mõju alkoholi tarbimise vähenemisele – Eestist ostetud kogused on küll vähenenud, kuid lõunapiirilt ostetud kogused on kasvanud.
Sellest tulenevalt rõhutas kaubandus-tööstuskoda riigikogule, et selleks et vältida maksutulude olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse-, laevanduse-, ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist, oleks vaja jätta planeeritud 2018. aasta aktsiisitõusud täielikult ära.
Lisaks tegi koda ettepaneku, et enne järgmise riigieelarve strateegia koostamist võiks riigikogu rahanduskomisjoni eestvõttel moodustada töörühma rahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti, konjunktuuriinstituudi ning alkoholitootjate esindajatest, kelle ülesandeks võiks olla piirikaubanduse mõju põhjalik analüüsimine järgmise koostatava riigieelarve strateegia valguses – selleks, et saaks langetada kaalutletud otsused edasise aktsiisipoliitika kujundamisel.
