Eelmise aasta lõpus avalikustas Euroopa Komisjon direktiivi ettepaneku, mille kohaselt peavad vähemalt 750 miljoni eurose müügituluga kontsernid maksma iga aasta tulumaksu vähemalt alammääras 15 protsenti.
Direktiivi ettepaneku kohaselt ei saa edaspidi ca 300 Eestis tegutsevat ettevõtjat kasutada Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi eelist, mille kohaselt maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Direktiiv mõjutab Eestis neid kontserne, mille müügitulu on vähemalt 750 miljonit eurot, ning ettevõtjaid, kes kuuluvad sellistesse kontsernidesse.
Kuna tänane ettevõtete tulumaksusüsteem on Eesti ettevõtluskeskkonna üheks oluliseks nurgakiviks ning selgeks rahvusvaheliseks konkurentsieeliseks, peab kaubanduskoda väga oluliseks, et direktiivi ettepanek võimaldaks maksimaalselt suurel määral säilitada Eestil praegust ettevõtete tulumaksusüsteemi. Seetõttu saatis koda rahandusministeeriumile kolm olulist põhimõtet, mille eest peab Eesti riik tugevalt seisma direktiivi läbirääkimistel Euroopa Liidus.
- Tulumaksureformi ei tohi ellu viia enne digimaksu kehtestamist
Eelmise aastal valmis OECD juhtimisel rahvusvaheline maksupakett, mis koosneb kahest sambast. Ühe samba moodustab ettevõtete tulumaksureform ja teise digimaks. Hetkel soovib Euroopa Komisjon kiiremini edasi liikuda tulumaksureformiga ning tegeleda digimaksuga hiljem. Kuna OECD eestvedamisel arutati mõlemat teemat ühe paketina, tuleb ka Euroopa Liidus mõlema teemaga samaaegselt edasi liikuda ja jõustada. Seetõttu peab Eesti direktiivi ettepaneku läbirääkimistel Euroopa Liidus jõuliselt kaitsma seisukohta, et digimaks tuleb jõustada samaaegselt ettevõtete tulumaksureformiga.
- Direktiiv ei tohi kõrvale kalduda rahvusvahelisest kokkuleppest
Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et direktiivi sisu kattuks OECD eestvedamisel heakskiidetud miinimummaksu põhimõtetega. Hetkel näeb koda direktiivi ettepanekus kahte olulist erinevust võrreldes OECD-s kokkulepituga. Esiteks, OECD kokkulepe võimaldab igal riigil otsustada, kas kohaldada ettevõtete miinimumtulumaksu siseriiklikult või mitte. Direktiivi ettepanek sellist võimalust ette ei näe ja paneb igale liikmesriigile kohustuse miinimummaks kehtestada. Teiseks oluliseks erinevuseks on see, et direktiivi ettepanek kohustab miinimummaksu kehtestama ka siseriiklikele kontsernidele, kuid OECD kokkuleppe kohaselt ei ole see kohustuslik. Kaubanduskoja hinnangul peab Eesti seisma läbirääkimistel selle eest, et direktiiv sisaldaks täpselt samu põhimõtteid, milles lepiti kokku OECD-s.
- Direktiivi jõustamise tähtaega tuleb edasi lükata
Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi siseriiklikusse õigusesse üle võtma hiljemalt 2022. aasta 31. detsembriks. Selline tähtaeg on ebamõistlikult lühike. Arvestades, et direktiivi ettepaneku üle käivad Euroopa Liidus alles läbirääkimised ehk direktiivi sõnastuses ei ole veel kokku lepitud ning direktiiv on väga mahukas, nüansirikas ja detailiderohke, siis ei ole reaalne, et liikmesriigid suudavad direktiivi nii kiiresti üle võtta. Isegi kui direktiivi sõnastus oleks tänaseks kokku lepitud, ei oleks realistlik, et Eesti suudaks nii lühikese aja jooksul teha vajalikud muudatused tulumaksuseaduses. Seetõttu peab Eesti kindlasti seisma selle eest, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg lükkuks vähemalt ühe aasta võrra edasi.
Direktiivi ettepanekuga saad lähemalt tutvuda
SIIN.
