"Ma olen suhteliselt kindel, et 2016. aastal ei tule mitte midagi, sest selleks ajaks ei ole veel kõiki neid analüüse," ütles Jegorov BNS-ile.
"Teeme sellel teemal kindlasti koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM), teemaks on pragu nende kütuse osas biogaasi potentsiaal, selle tootmine ja selle tarbimine, võimaliku tanklateketi rajamine Eestis, kõik need analüüsid. Kui praegu oleks otsustatud ka gaasilises olekus kütuste muudatused maksustamise mõttes, siis need ei arvestaks selle analüüsiga, mis on sel suvel loodetavasti tulemas," selgitas Jegorov.
Sügise poole vaatab rahandusministeerium Jegorovi sõnul siis koos MKM-iga üle, et millises tempos oleks võimalik edasi liikuda. "Meie poolt on vajalik täiendav analüüs, et need kütused jäävad väga suue tõenäosusega edaspidi odavamaks ka energiasisaldust arvestades, tänu sellele, et masinad, mis seda kütust kasutavad, vajavad ümberehitamist, vajavad sageli ka tihedamat hooldamist, mis võib olla ka kallim, kõikide nende asjadega on vajalik arvestada," rääkis ta. Ta lisas, et analüüs on vajalik, et mitte neid kütuseid turult välja suruda, mis oleks keskkonnale kahjulikum.
"Tegemist on kahe ministeeriumi poolt tehtava uuringuga ja küsimusi on palju, eriti mis puudutab MKM-i poolt ehk selle sektori kui terviku arengut Eestis," ütles Jegorov.
Rahandusministeerium esitas valitsusele neljapäevaks kinnitamiseks eelnõupaketi, mille kohaselt bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Diislikütuse aktsiismäär tõuseb 14 protsenti järgmisel aastal ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär moodustab alates järgmisest aastast 27 protsenti diislikütuse aktsiisimäärast; seni oli see 28,2 protsenti.
