"Ta jääb jätkuvalt kaheosaliseks, jätkuvalt on oluline suunata läbi selle ka keskkonnateadlikumaid valikuid. Ehk siis registreerimismaksu puhul on suurem osakaal just CO2 komponendil, et nügida inimesi keskkonnasäästlikumate autode poole. Aastamaksu puhul on CO2 mõju väiksem ja mudel arvestab inimeste maksevõimega," selgitas peaminister.
Tänavu juulis saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest. Maks hõlmab tolle plaani järgi kõiki kuni 3500 kilogrammi kaaluvaid M1, M1G sõiduautosid ja N1 ja N1G kategooriasse kuuluvaid kaubikud ning L3e–L7e kategooriate sõidukeid, näiteks mootorrattad ja mopeedautod.
Algse plaani järgi oleks maks hakanud kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tulenuks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest. Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul oli kavas maksuga riigieelarvesse tuua 120 miljonit eurot.
Plaan sai erinevatelt huviguppidelt ohtalt kriitikalt, muu hulgas leiti, et ebaselge on maksu eesmärk ja mõju, samuti avaldati muret, et maksul oleks ebaproportsionaalselt negatiivne mõju maapiirkondade elanikele. Näiteks omavalitsuste katuseorganisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlastanud väljatöötamiskavatsust, sest leidis, et mootorsõidukimaks karistab suures osas neid inimesi, kes on teinud otsuse elada väljaspool linnu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse, ent tegi sellele mitmeid ettepanekuid, näiteks tuleks MKM-i vaates analüüsida põhjalikumalt maksu mõju ka madalama sissetulekuga leibkondadele ning ettevõtetele.
