Rahandusministeeriumile saadetud kirjas, millele on lisaks puuetega inimeste kojale alla kirjutanud ka Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit ning Eesti Pimedate Liit, toonitavad pöördujad, et oma tervislikust olukorrast tulenevalt kogevad puuetega inimesed oluliselt rohkem takistusi ühiskonnaelus osalemisel ning iga lisanduv piirang ja kohustus halvendab puuetega inimeste sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut.
Sealjuures on Eesti võtnud puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kohustuse edendada puuetega inimeste võrdseid võimalusi ja tagada juurdepääsu osalemiseks kodanikuühiskonna, poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu valdkondades. Mootorsõidukimaksust vabastamine oleks koja hinnangul üks meede, millega puuetega inimeste olukorda parandada ning tagada neile võrdsemad võimalused ja juurdepääsu ühiskonnaelule.
Maksu väljatöötamise kavatsuses on välja toodud Rahvusvahelise Valuutafondi soovitus, et automaks on eelarvepuudujäägi vähendamiseks vajalik, kuid fond rõhutab, et säilitada tuleb toetus haavatavatele sihtgruppidele. Koda juhib sealjuures tähelepanu, et mitmed riigid on mootorsõidukimaksu kehtestamisel teinud puuetega inimestele erisusi. Näiteks Lätis on maksuerisused puuetega inimestele ja puudega last kasvatavatele peredele, Soomes aga võimaldatakse automaksu tagastust liikumispuude, nägemispuude või ka muu puude korral, kui see põhjustab püsivat kahju.
Samuti pärsivad koja sõnul puudulikud rehabilitatsiooni ja tugiteenused ning kehv ligipääsetavus linnades ja maapiirkondades nägemispuudega täiskasvanutel ja eriti lastel iseseisvaks liikumiseks vajalike oskuste omandamist, iseseisvat liikumist ning ühistranspordi kasutamist, mis suurendab vajadust auto kasutamiseks veelgi enam.
Kuniks pole lahendatud probleemid, mis on seotud ühistranspordi kättesaadavuse ja ligipääsetavusega ning sotsiaaltranspordi kättesaadavusega kõikides piirkondades, on koja hinnangul ülekohtune kehtestada puuetega inimestele täiendav maks, mis kitsendab veelgi nende liikumisvõimalusi. Pöördujate arvates peaks automaksust vabastatud olema liikumispuudega inimesed, sealjuures nii ratastoolikasutajaid kui inimesed, kes kasutavad liikumiseks muid abivahendeid ega ei ole võimelised pikki vahemaid läbima ilma transpordita.
Maksuvabastus peaks kehtima ka intellektipuude, liitpuude või liikumispuudega inimest hooldavatele peredele, kes peavad igapäevaselt oma pereliiget viima lasteaeda, kooli, teraapiasse, arsti juurde, päevahoidu või mujale. Ühistranspordi peatuseni jõudmine tulenevalt keerulisest tervislikust olukorrast võib koja sõnul sageli võimatuks osutuda, rääkimata edasisest liiklemisest. Samuti peaksid mootorsõidukimaksust vabastatud olema nägemispuudega inimesed, kuna sageli on neil liikumine muul moel keeruline või võimatu, tulenevalt regionaalses mõttes ebaühtlasest või mitte ligipääsetavast ühistranspordist.
Maksuvabastus on pöördujate hinnangul mõistlik kehtestada selliselt, et ühe puudega inimese kohta on maksust vabastatud üks mootorsõiduk. Konkreetne mootorsõiduk peab olema registris puudega inimese või tema abikaasa nimel. Kui puudega inimene on alaealine või piiratud teovõimega inimene, võib maksust vabastatud mootorsõiduk kuuluda lapsevanemale või eestkostjale.
