Halduskohtusse pöördusid korteriomanikud elamutes, mis asuvad mitme sihtotstarbega ehk liitsihtotstarbega maatükkidel Tallinnas. Osaliselt on katastriüksuste kasutusotstarbeks elamumaa, osaliselt äri- ja sotsiaalmaa. Liitsihtotstarve on tingitud sellest, et vaidlusega seotud elamutes on ka mitteeluruume.
Kolm kohtuastet tuginesid kaebuste rahuldamata jätmisel asjaolule, et kaebajate korterite juurde kuulub mõttelise osana nii elamumaad kui ka mitteelamumaad. Elamumaa osas kohaldas maksuamet kaebajatele maksusoodustust. Maamaksu tasumist nõuti maksuteadetes korteri juurde kuuluva äri- või sotsiaalmaa eest. Maksuamet ega kohus ei saa elamumaa puhul kehtivat maksusoodustust laiendada mitteelamumaale.
Riigikohtu halduskolleegium nõustus kaebajatega selles, et neid koheldakse ebasoodsamalt võrreldes korteriomanikega, kelle elamu asub täielikult elamumaal. Viimased saavad maksusoodustust kogu maa eest, mis neile korteriomandi koosseisus kuulub.
"Kaebajate ebasoodsam kohtlemine ei ole siiski põhiseadusevastane. Üldjuhul on maksusummad korteri juurde kuuluva maa eest väikesed. Maksusoodustuste kehtestamine on poliitiline otsus, mitte põhiseadusest tulenev kohustus. Kohus võib kontrollida maksusoodustuste tegemist vaid piiratud ulatuses," märkis riigikohus.
Riigikohus on varasemates lahendites tõdenud, et maksukohustuslaste täielikku ühetaolist kohtlemist on koduomaniku maamaksusoodustuse andmisel raske või isegi võimatu saavutada. Kuigi võrdse kohtlemise seisukohast võiks maksusoodustuse laiendamine korteri juurde kuuluvale maale paljudel juhtudel olla õiglane, võib esineda ka olukordi, kus soodustuse tegemist ei saa sarnasel viisil põhjendada. Mitteelamumaaga seonduvate asjaolude täpsem väljaselgitamine tooks praegu kehtiva seaduse järgi maamaksu administreerimisel kaasa ebamõistlikud kulud.
Kolleegium rõhutas, et ainult riigikogul on seadusega võimalik laiendada maksusoodustus eluruumi juurde kuuluvale mitteelamumaale täies ulatuses, sõltumata mitteelamumaa kasutamise asjaoludest.
