Kütus ja elektrienergia (energiatooted)

Kütuse- ja elektriaktsiisiga maksustatakse erinevaid energiatooteid:

• erinevad mootorikütused ja kütteõlid (näiteks mootoribensiin, diislikütus, kerge- ja raske kütteõli jne),
• kütusesarnased tooted (kütuste komponendid ja lisandid, erinevad kemikaalid),
• tahkekütused (kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi),
• vedelgaas (kasutamisel nii kütteainena kui ka mootorikütusena),
• maagaas (kasutamisel nii kütteainena kui ka mootorikütusena),
• elektrienergia.

Aktsiisiga maksustatavad kütused ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna energiatooted) on kindlaks määratud peamiselt läbi seisuga 01.01.2002 kehtinud Kombineeritud Nomenklatuuri numbrite (KN-koodide), osad energiaallikad muutuvad aktsiisikaubaks, kui lisaks KN-koodile on täidetud täiendavad tingimused toorainele või kasutamise otstarbele. Aktsiisiga maksustatavaks kütuseks (aktsiisikaubaks) loetakse ka kõik mootorikütustest, kütteõlidest ja kütusesarnastest toodetest erinevad vedelad põlevained, mida kas kasutatakse või müüakse mootorikütusena, kütteainena või nende lisandina.

Erinevad vedelad, tahked ja gaasilised kütused maksustatakse aktsiisiga nii nende kasutamisel mootorikütusena, kütteainena kui ka nende lisandina. Mootorikütusena kasutamiseks on kütuse tarbimine igasugustes mootorites, sealhulgas nendes mootorsõidukites, mis ei liikle avalikel teedel (nt tõstukites), ja mootorites, millega ei käitata mootorsõidukeid (nt erinevates statsionaarsetes mootorites). Kütteainena kasutamiseks on igasugune kütusest soojuse (soojuseenergia) tootmine, seejuures ei ole oluline toodetud soojuse edasise kasutamise eesmärk (nt kas köetakse elumaja või toodetakse soojust erinevate tehnoloogiliste protsesside tarbeks). Kõik mootorikütusele või kütteainele lisatavad kütuselisandid loetakse aktsiisikaubaks, olenemata selle lisandi toimest (nt parandab kütuse omadusi ja kasutatavust mootoris või puhastab kütusesüsteemi) või sellest, kas lisand eraldiseisvalt on kasutatav mootorikütusena/kütteainena või mitte.

Energiatoodete aktsiisialased liikumis- ja kontrollieeskirjad ning nende aktsiisiga maksustamise korraldus on kehtestatud peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega (ATKEAS), mida täiendavad erinevad muud asjassepuutuvad õigusaktid.

Tegevusload

Aktsiisialased tegevusload sõltuvad käideldava energiatoote liigist (nt vedelad, tahked või gaasilised kütused), selle staatusest (ajutises aktsiisivabastuses või tarbimisse lubatud) ja sellega tehtavatest toimingutest (käitlemine Eestis või kaubavahetus EL-i liikmesriikide vahel, ladustamine või ka tootmine jne). Vedelkütuste käitlemine on võimalik nii ajutises aktsiisivabastuses (aktsiisimaksukohustus on ajutiselt peatatud) kui ka tarbimisse lubatuna (aktsiisiga maksustatult). Tahkekütustele, maagaasile ja elektrienergiale ajutist aktsiisivabastust ei kohaldata ning nende käitlemiseks/tootmiseks ei ole üldreeglina vaja omada aktsiisialaseid lube (v.a teatud olukordades energia aktsiisivabastuse luba).

Ajutises aktsiisivabastuses on kütust lubatud käidelda ainult selleks õigust andva aktsiisialase loa olemasolul, peamiselt aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja tegevusloa alusel. Aktsiisilaopidaja võib kütust oma aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta, ladustada, toota ning väljastada nii Eesti-siseses kui ka EL-i liikmesriikidevahelises kaubavahetuses. Kütuse ajutises aktsiisivabastuses ladustamise õigus võimaldab aktsiisilaopidajal lükata kütuselt tekkiva aktsiisimaksukohustuse edasi hetkeni, mil kütus võetakse tegelikult kasutusele (nt toimetatakse aktsiisilaost tanklatesse). Registreeritud kaubasaaja võib kütust ajutises aktsiisivabastuses teisest EL-i liikmesriigist ainult vastu võtta, mille järel tekib kütuselt üldjuhul aktsiisimaksukohustus.

Tarbimisse lubatud (üldjuhul aktsiisiga maksustatud) kütuste käitlemiseks aktsiisialased load vajalikud ei ole, kuid nende vastuvõtmisest teisest EL-i liikmesriigist või lähetamisest teise EL-i liikmesriiki tuleb eelnevalt informeerida maksu- ja tolliametit infosüsteemi SADHES kaudu. Kütuse impordiks ja ekspordiks ning tarbimisse lubatud kütuse hoiuteenuse osutamiseks ja müügiks on vajalik omada tegevusluba majandustegevuse registris (MTR), kütuse müügil täiendavalt ka käibemaksutagatist.

Eestis tarbimisse lubatav ja siin käideldav kütus peab üldjuhul vastama sellele kütusele kehtestatud kvaliteedinõuetele ja keskkonnanõuetele (vt p 9 „Kvaliteedinõuded").

Saatedokumendid

Vedelkütuse peamine saatedokument on aktsiisikauba saateleht, teatud juhtudel lisatakse sellele ka aktsiisivabastustõend. Tahkekütuste, maagaasi ja elektrienergia puhul aktsiisikauba saatedokumente ei vormistata.

Aktsiisikauba saateleht tuleb vormistada nii kütuste lähetamisel aktsiisilaost Eestisse kui ka kütuste veol EL-i liikmesriikide vahel. Saatelehe vorm sõltub sellest, kas veetav kütus on ajutises aktsiisivabastuses või tarbimisse lubatud ning kas kütust veetakse Eesti-siseselt või EL-i liikmesriikide vahel:

• kütuse veol Eesti aktsiisilaost Eestis asuvale saajale ajutises aktsiisivabastuses kasutatakse SADHES-es menetletavat e-saatelehte A ja tarbimisse lubatuna e-saatelehte T.
• kütuse veol EL-i liikmesriikide vahel ajutises aktsiisivabastuses kasutatakse EMCS-is menetletavat elektroonilist saatelehte (e-saatelehte) ja veol tarbimisse lubatuna lihtsustatud saatelehte SAAD (kütuse Eestist lähetamise või Eestis vastuvõtmise teavitused tehakse elektrooniliselt infosüsteemis SADHES).

Saatelehed on põhiliselt elektroonilised ja neid hallatakse infosüsteemides SADHES või EMCS, kütusega peab veol kaasnema kas e-saatelehe väljatrükk või originaal paberandjal saateleht (SAAD). Pärast tarbimisse lubatud kütuse vastuvõtmist e-saatelehega T toimub kütuse edasine käitlemine (kütuse müügil, kütuse veol ning kütuse üleandmisel hoidjale või hoiuleandjale) vedelkütuse seaduses nõutava saatedokumendi alusel. Kütuste importimisel ja eksportimisel ei ole lisaks tollideklaratsioonile üldjuhul aktsiisikauba saatelehe vormistamine vajalik (v.a juhul, kui aktsiisilaopidaja ei ole ise kas importija või eksportija).

Aktsiisivabastustõend vormistatakse lisaks aktsiisikauba saatelehele juhul, kui aktsiisivaba kütusega varustatakse välisriigi diplomaatilist esindust või NATO relvajõudusid kas Eestis või teises EL-i liikmesriigis asuvast aktsiisilaost. Aktsiisivabastustõend koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb kütuse lähetanud aktsiisilaopidajale ning teine liigub koos kütuse ja saatedokumentidega sihtkohta.

Aktsiisiga maksustamise korraldus

Kütuselt ja elektrienergialt aktsiisimaksukohustuse tekkimise hetk, maksustamisperiood, aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtajad võivad sõltuda mitmetest tingimustest: millist aktsiisistaatust (tegevusluba) isik omab, kütuse tarnimise logistika, kütuse liik ja selle kasutamise otstarve jne (erinevate kütuseliikide aktsiisiga maksustamise põhimõtted on üksteisest erinevad).

Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul nende tarbimisse lubamisel (nt aktsiisilaost kütuse lähetamisel tanklasse või registreeritud kaubasaajana teisest EL-i liikmesriigist vastuvõtmisel), teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta (aktsiisiga maksustatult) Eestisse toimetamisel või importimisel. Teisest EL-i liikmesriigist lähetatud tarbimisse lubatud kütuselt ei teki aktsiisimaksukohustust selle vastuvõtmisel ja ladustamisel aktsiisilaos. Vedelalt põlevainelt tekib aktsiisimaksukohustus selle käitlejal ning vedel põlevaine maksustatakse aktsiisiga selle kasutusotstarbe kohaselt (nt kasutamisel diiselmootoris maksustatakse diislikütuse aktsiisimääraga). Maagaasilt ja elektrienergialt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul nende edastamisel võrgust tarbijale või nende kasutamisel võrguettevõtja, soojuse- ja elektrienergia koostootja ning võrguvälise tarbija poolt.

Aktsiisimaksukohustus tuleb täita nendel isikutel, kes on ATKEAS-es aktsiisimaksjatena loetletud ja seejuures võib aktsiisimaksjaks osutuda kauba omanikust või kauba tegelikust kasutajast erinev isik: aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, maagaasi- või elektrienergia võrguettevõtja jt. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ning deklareerima ja maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks.

Aktsiisimaksjatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu, mille vältel tekkinud aktsiisimaksukohustus tuleb deklareerida ja tasuda hiljemalt järgmise kalendrikuu 20. päevaks. Teisest EL-i liikmesriigist lähetatud tarbimisse lubatud kütuselt tekkinud aktsiisimaksukohustus tasutakse ja deklareeritakse vastuvõtmisest hiljemalt 5 päeva jooksul.

Erinevatelt kütustelt, maagaasilt ja elektrienergialt tekkinud aktsiisimaksukohustus deklareeritakse energiatoote aktsiisideklaratsiooniga. Sõltuvalt energiatoote liigist on selle aktsiisiga maksustamise ühikuks kas 1000 l (arvutatuna temperatuuril 15°C, nn standardliitrid), 1000 kg, 1000 m³ (arvutatuna rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20°C), 1 GJ (ülemine kütteväärtus) või MW/h.

NB! Aktsiisimaksukohustuse tekkimisel maksustatakse vedelkütused lisaks aktsiisile ka vedelkütuse varumaksega. Lisainfo on saadav Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) veebilehelt.

Aktsiisivabastus

Aktsiisist on vabastatud kütus ja elektrienergia, mida kasutatakse teatud otstarbel või teatud isikute varustamiseks, näiteks:

• ärilistel eesmärkidel käitatavates õhusõidukites, riiklikes õhusõidukites ning ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit sõitvas laevas tarbitav kütus. NB! Vee- ja õhusõidukite käitamiseks ärilisel eesmärgil loetakse eeskätt reisijate ja kaupade vedu tasu eest või lennutööde tegemist ning äriliseks eesmärgiks ei loeta ettevõtte vee- või õhusõiduki kasutamist oma töötajate transpordiks,
• liiduvälisest riigist ja teisest liikmesriigist Eestisse siseneva mootorsõiduki standardses kütusepaagis sisalduv kütus (kehtivad koguselised piirangud),
• kütus, mida energia aktsiisivabastuse luba omav kütusekäitleja kasutab muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena (nt toorainena keemiatööstuses),
• elektrienergia tootmiseks (selleks loetakse elektrituru seaduses kirjeldatud tegevust) tarbitav kütus ja elektrienergia,
• kütus ja elektrienergia, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides, ja elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides.

Aktsiisivabastused on loetletud ja täpsemalt kirjeldatud ATKEAS-e §-s 27. Üldreeglina peab kütust või elektrienergiat aktsiisivabal otstarbel kasutaval isikul (sh aktsiisilaopidajal, registreeritud kaubasaajal ja teisest EL-i liikmesriigist tarbimisse lubatud kütuse vastuvõtjal) olema energiatoote aktsiisivabastuse luba, mis annab õiguse energiatoodete aktsiisivabalt vastuvõtmiseks või soetamiseks ja kasutamiseks. Aktsiisivabastuse loa alusel ei ole lubatud toota ei kütuselisandeid ega mootorikütust ja kütteaineid.

Aktsiisi tagastamine

Aktsiisiga maksustatud kütuselt ja elektrienergialt on teatud juhtudel võimalik taotleda tasutud aktsiisi tagastamist, näiteks välisriigi diplomaatilise esinduse või NATO relvajõudude (v.a Eesti kaitseväe üksused) tarbeks soetatud kütuselt ja elektrienergialt või teise EL-i liikmesriiki lähetatud tarbimisse lubatud kütuselt. Aktsiisi ei tagastata tarbimisse lubatud kütuse eksportimisel.

Teise EL-i liikmesriiki lähetatud tarbimisse lubatud (aktsiisiga maksustatud) kütuselt aktsiisi tagastamiseks esitab kütuse lähetaja maksu- ja tolliametile aktsiisi tagastamise taotluse enne kütuse lähetamist, saaja vastuvõtukinnitusega aktsiisikauba saateleht ja sihtriigi maksuhalduri kinnitus vastuvõetud kütuselt aktsiisi maksmisest, tagamisest või selle aktsiisist vabastamisest. Aktsiisi tagastamise taotlemine toimub infosüsteemis SADHES, mille kaudu esitatakse osaliselt ka nõutavad dokumendid.

Välisriigi diplomaatiline esindus või NATO relvajõud esitavad aktsiisiga maksustatud kütuselt ja elektrienergialt aktsiisi tagastamiseks taotluse kas välisministeeriumile või kaitseministeeriumile kinnitamiseks koos kauba soetamist tõendavate arvetega või nende kinnitatud koopiatega. Aktsiisi tagastamist on võimalik taotleda kuni kolme kuu jooksul kütuse või elektrienergia soetamisest arvates.

Kütuse tootmine

Kütuse tootmine on selle valmistamine ja töötlemine, sealhulgas kütuste ja nende koostisosade (fraktsioonide) füüsikaliste ja keemiliste protsesside toimel töötlemine, naftasaaduste kompaundimine (segamine) ja kütustele lisandite lisamine, mis moodustavad lõpptoote massist rohkem kui 0,5 protsenti.

Kütuseid on üldjuhul lubatud toota ainult aktsiisilaos, väljaspool aktsiisiladu on kütuseid lubatud toota jäätmetest kütuse tootmise loa alusel ning töödelda energia aktsiisivabastuse luba omaval laevavarustajal ja kütusekäitlejal. Samuti on kütust lubatud töödelda tollikontrolli all töötlemise või seestöötlemise tolliprotseduuril või tolliladustamise tolliprotseduuril. Eriotstarbeline diislikütus erimärgistatakse kas ühendusevälises riigis, tolliterminalis, tollilaos (enne importi) või aktsiisilaos. Tahkekütuseid, maagaasi, elektrienergiat, vedelat põlevainet ja teatud biokütuseid võib toota ilma aktsiisialaste tegevuslubadeta.

Kadu ja selle piirnormid

Kaoks loetakse vedelkütuse puudujääki, mis on tekkinud selle veol, tootmisel või ladustamisel ajutises aktsiisivabastuses ning tarbimisel aktsiisist vabastatud otstarbel. Mõõteviga, mõõtemääramatus jms ei ole käsitletavad kaona, kuna need ei põhjusta kütuse tegelikku puudujääki (st olukorda, kus kaupa füüsiliselt ei eksisteeri).

Kadu jaguneb põhjendamatuks kaoks (aktsiisiga maksustatav) ja põhjendatud kaoks (aktsiisist vabastatud), viimase hulka loetakse:

• ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu tekkinud vedelkütuse täielik hävimine või pöördumatu kahjustumine, mille tõttu seda ei saa aktsiisikaubana kasutada, sealhulgas ka pärast töötlemist;
• kütuse iseloomulikest omadustest tulenev hävimine kütuse normaaltingimustes tootmisel, ladustamisel ja veol (nt aurustumine).

Põhjendatuks ei loeta kütuse kadu, mis on tekkinud kütuse käitleja süüteo või lohakuse tõttu, ning kadu, mille tekkimise põhjendus või tõendusmaterjal ei ole piisav.

Vedelkütuse põhjendatud kao piirnorm ladustamisele ja veole on kehtestatud rahandusministri määrusega, põhjendatud kao piirnormi suuruse kütuse tootmisel kooskõlastab maksu- ja tolliamet iga kütusetootjaga eraldi. Lisaks põhjendatud kaole vabastatakse aktsiisist aktsiisikauba kulunorm (kvaliteedi kontrollimiseks või tootmisseadmete puhastamiseks kasutatud vedelkütus).

Kvaliteedinõuded

Eestis tarbimisse lubatavad ja siin käideldavad vedelkütused peavad vastama neile kütustele kehtestatud nõuetele, mis jagunevad kaheks: kvaliteedinõuded ja keskkonnanõuded.

Kütuse importimisel või aktsiisilaos tarbimisse lubamisel tõendatakse selle vastavust kehtestatud nõuetele peamiselt labori väljastatud vastavussertifikaadiga, EL-is asuva kütuse tootja (kütuse tootnud aktsiisilaopidaja) valmistatud kütuse puhul on võimalik ka tootja väljastatud vastavusdeklaratsiooni kasutamine. Vastavust tõendava dokumendina ei ole kasutatavad ettevõttesisesed normdokumendid (nn tehasepassid), mis ei ole koostatud käideldava kütusepartii kohta ega sisalda infot selle kvaliteediomadustest. Kütuse vastavust nõuetele tuleb uuesti tõendada, kui vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni väljastamisest on möödunud rohkem kui kuus kuud või kui nõuetele vastavuse kontrolli läbinud kütusele lisatakse kütust, mille nõuetele vastavus on kontrollimata.

Nõuetele mittevastava kütuse tarbimisse lubamine ja seejärel edasine käitlemine on keelatud ning kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse käitleja.

Mõõtmine

ATKEAS-es loetletud isikud peavad mõõtma nende käideldavaid energiatooteid: näiteks peab aktsiisilaopidaja mõõtma oma tegevuskohta vastu võetava ja sealt väljastatava vedelkütuse koguseid (tootmise puhul täiendavalt ka tooraine, pooltoote ja valmistoodangu koguseid), registreeritud kaubasaaja ja energia aktsiisivabastuse luba omav vedelkütuse tarbija peavad mõõtma kütuse kogust selle vastuvõtmisel oma tegevuskohta ning maagaasi või elektrienergia võrguettevõtja peab mõõtma oma tarbitava ja tarbijale edastatud maagaasi või elektrienergia koguseid jne. Energiatoodete mõõtmise kohustus on ka vedela põlevaine, vedelgaasi või biokütuse käitlejal, jäätmetest kütuse tootjal ja tahkekütusest soojuse tootjal.

Tootmisel ja ladustamisel rakendatav mõõtmiskorraldus peab võimaldama kindlaks teha tegelikult toodetud ja ladustatud aktsiisikauba koguse. Vedelkütuse koguse mõõtmiseks kohustatud isikud peavad koostama vastuvõtmisel, ladustamisel, tootmisel ja tegevuskohast väljastamisel tehtavaid mõõtmisi kirjeldava dokumendi, milles maksu- ja tolliamet võib nõuda muudatuste tegemist tegelikult käideldud kütusekoguse kindlaks tegemiseks.

Iga tegevuskohta vastu võetava ja sealt väljastatava vedelkütuse saadetise kogust tuleb eraldi mõõta ning lubatud ei ole saadetiste mõõtmine teatud perioodi järel (nt kord päevas). Mõõtemääramatust kasutatakse eeskätt mõõtetulemuse hindamisel ja võrdlemisel ning seda ei kasutata mõõtetulemuste korrigeerimiseks (nt +0,5% või –0,7%), samuti ei ole mõõtemääramatusest põhjustatud erinevused iseenesest arvestatavad aktsiisikauba kaona (puudujäägina).

Mõõtmisi peab tegema rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodi alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt ning üldreeglina peab olema tõendatud ka mõõtetulemuste jälgitavus: mõõtmise peab olema teinud pädev mõõtja, kasutatav mõõtevahend peab olema taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud ning järgitud peab olema asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtetulemuste jälgitavuse tagamiseks võib isik lasta end akrediteerida või erialaselt pädevaks hinnata või kasutada akrediteeritud labori (kolmanda osapoole) teenust. Isikud, kes ei pea tõendama mõõtetulemuste jälgitavust (nt aktsiisilaopidaja, kes tegeleb ainult õhusõidukite või laevade kütusega varustamisega või energia aktsiisivabastuse luba omav vedelkütuse käitleja) peavad mõõtmiseks kasutama taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit.