Maikuu laekumisi mõjutas eelkõige juriidilise isiku tulumaksu laekumise langus, mis on seotud peamiselt erasektori välja makstud dividendide vähenemisega. Samas alanes 1,6 protsendi võrra ka käibemaksu laekumine.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv kiirenes mais 7,9 protsendini ning riigieelarvesse tasuti nii 185,7 miljonit eurot. Deklareeritud keskmine palk kasvas aprillis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,7 protsenti ning mediaanpalk 8,0 protsenti. Seejuures kiireim keskmise palga kasv oli mäetööstuse ja töötleva tööstuse sektorites, vastavalt 13,5 ja 11,7 protsenti.
Deklareeritud hõive 0,8 protsendisesse kasvu panustasid enim finants- ja kindlustustegevuse ning mootorsõidukite ja mootorrataste sektorid, kus kasv ulatus vastavalt 8,2 ja 7,1 protsendini. Samas oli aprillis ka neid sektoreid, kus hõive vähenes – suurim langus oli mäetööstuses 8,3 protsenti ning avalikus halduses 2,6 protsenti.
Aktsiisilaekumised kasvasid mais eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kokku 12,8 protsenti ning enim panustasid kasvu kütuse- ja tubakaaktsiis, mille tasumine kasvas vastavalt 15,4 ja 16,0 protsenti. Kütuseaktsiisi laekumise kõrge kasvu taga oli eelkõige diislikütuse ja eriotstarbelise diislikütuse deklareeritud koguste suurenemine.
Diislikütuste deklareerimise kasvule aprillis andis tõuke nii võimalus eelmisest aastast varem alustada teedeehitustöödega ning ettevalmistustega põllumajanduse välihooajaks kui ka ehitusturu elavnemine ja tööstusettevõtete toodangu kasv.
Tubakaaktsiisi laekumine on võrreldes eelmise aastaga igakuiselt kasvanud. Lisaks aktsiisimäärade tõusule aasta alguses panustavad laekumise kasvu ka deklareeritud sigarettide kasvanud kogused ja seda vaatamata hinnatõusule. See viitab eelkõige salaturu osakaalu vähenemisele.
Sarnaselt tubakaaktsiisile on aktsiisimäärade tõus mõjutanud ka alkoholiaktsiisi laekumist, mis on viie kuu kokkuvõttes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 6,7 protsenti.
