"Aktsiiside tõstmise eesmärk on selge – neid on lihtne kergitada ja sellega teoreetiliselt maksutulu suurendada. See, kas tulu suureneb, on eraldi arvutuskäik, aga mõjusid peaks analüüsima enne maksude muutmist. Meil seda miskipärast nii ei tehta," ütles Arumäe pressiteate vahendusel.

Arumäe hinnangul peaks alkoholiaktsiisi mõju analüüsimisel lähtuma mitmetest aspektidest. "Kuna aspekte on palju, siis jääb mõjude ennustamisel lihtsalt arvamisest väheks. Üks aspekt on naaberriikide hinnatasemed, teine majanduse konkurentsivõime, kolmas majanduse tsüklilisus, neljas majanduses soovitavad struktuursed muutused," rääkis ta.

Arumäe sõnul väheneb riigi konkurentsivõime, kui hinnad tõusevad kiiremini võrreldes teiste riikidega ning see ei ole põhjustatud parematest toodetest või kiiremast tootlikkusest. "Aktsiiside kergitamine tõstab tõepoolest hinnataset. Alkoholiaktsiisi tõstmine ei põhjusta aga laialdast hinnatõusu, sest alkohol ei ole teiste toodete tootmissisend. Alkoholiaktsiiside tõstmine ei ole kogu majanduse konkurentsivõime seisukohast kuigi oluline ning mõju piirdub valdavalt alkoholitootjate ning teenindus- ja turismisektoriga," lisas Arumäe.

Tema hinnangul ei tohiks Eesti majanduse konkurentsivõime baseeruda alkoholiturismil. "Meil peaks olema midagi targemat, innovaatilisemat ning tervislikumat pakkuda. Kui praegu toimib alkohol nii-öelda peibutuskaubana, millega turistid Eestisse ostlema meelitada, siis tuleks välja mõelda uus peibutuskaup enne, kui vana müügilt korjata. Praegu toimib alkohol aktsiiside tõttu peibutuskaubana Läti riigi heaks," rääkis Arumäe.

Arumäe sõnul on majanduse tsüklilisest aspektist hinnates praegu aktsiisitõusuks hea aeg, sest kasvufaasis tulebki tõsta tarbimismakse. "Samuti toimub majanduses laiapõhjaline hinnatõus ning alkoholi suhtelised hinnad vajavad samuti korrigeerimist," lisas ta.

Seejuures peaks Arumäe hinnangul aktsiisitõusudest laekuva raha investeerima inimkapitali. "Majanduse konkurentsivõime tugevdamine, et viina ja õlle asemel oleks maailmale ka midagi muud pakkuda. Samuti peaks praegu tegelema majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali ja tootlikkust tugevdavate poliitikatega. See tähendab investeeringuid inimkapitali, näiteks õpetajate palkadesse ja tehnoloogiasse," rääkis ta.

"Samas tuleks hoiduda valitsuse kulude kiiremast kasvust kui majandus tervikuna. Samuti peaks vältima riigieelarve defitsiiti, et majandust kasvufaasis mitte lühiajaliselt üle kuumutada,"  lisas Arumäe.

Ruta Arumäe on ettevõtluskõrgkooli Mainor majandusteooria lektor. Arumäe töötas aastatel 2003-2015 SEB Panga ja SEB investeerimisfondide makroanalüütikuna. 2015. aastal töötas Arumäe tollase peaministri Taavi Rõivase nõunikuna. Ruta Arumäel on Tartu Ülikooli majandusteaduse magistrikraad.