Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud, teatas ministeerium.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on oluline tähele panna, et selle aasta veebruaris jõustus äriregistri seadus, mille eesmärk oli tagada muu hulgas ka see, et äriregistrist saaks kiiremini kustutada juriidilised isikud, kes enam ei tegutse. See on vajalik ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamiseks.
Uus seadus andis registripidajale senisest paremad võimalused teha järelevalvet, et selgitada välja, kas ettevõtjad täidavad aruandluskohustust tähtajaks või mitte. Kui nad oma kohustust ei täida, siis saab neid nüüdsest kiiremini trahvida ja registrist kustutada. Kui seni võttis registripidaja järelevalve aega ligikaudu kaks aastat, siis nüüd saabuvad esitamata jätmise tagajärjed juba mõne kuu jooksul. Oluline on silmas pidada, et registripidaja kontrollib, kas juriidiline isik on võimalik registrist seadusest tulenevalt kustutada või tuleb aruandluskohustuse täitmiseks alustada tema trahvimist.
Kiirkorras kustutatakse registrist vaid need juriidilised isikud, kellel pole registrist nähtavat vara, pooleli olevaid menetlusi ega maksuvõlgu. Osaühing ise võib taotleda registrist enda kustutamist, kui osaühing ei ole tegevust alustanud ning seda kinnitavad kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud.
Majandusaasta aruande saab esitada registrile elektrooniliselt e-äriregistri portaali või notari kaudu. Justiitsministeerium soovitab aruande esitamisel üle kontrollida registrisse kantud andmete õigsust, kas juhatuse liikmete volitused kehtivad ja tegelike kasusaajate andmed on õiged.
Õigeaegselt ja korrektselt esitatud aruanne suurendab ühingu usaldusväärsust ning annab teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja jätkusuutlikkuse kohta. See on vajalik eelkõige äriühingu juhtkonnale, kui ka teistele huvitatud osapooltele. Tähtaegselt esitatud aruanded tagavad ka läbipaistva, usaldusväärse ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning aitavad kaasa majanduse terviklikule arengule.
