Novembrikuu laekumise kasvu andis suurima osa käibemaks, mida koguti 156,2 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium. Kuine laekumine on 10 miljoni võrra suurem kui eelmistel kuudel keskmiselt. Laekumine kasvas eelmise aasta novembriga võrreldes 20,6%, samas kui aasta keskmine kasv on ühes kuus 9,3%. Viimase kuu suure kasvu üks komponent oli tagastuste madalam tase võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Novembris tagastati käibemaksu võrreldavas mahus tänavu aasta tagastuste ühe kuu keskmisele tasemega.
Deklareeritud maksustatav käive pöördus üle mitme kuu kasvule võrreldes eelmise aastaga ning oktoobrikuu kasv oli 1,2%. Maksustatava käibe kasvule andis panuse viimasel kahel kuul mootorsõidukite müügi kasv, mis oli 12,7% septembris ja 14,8% oktoobris. Suurematest tegevusaladest vähenes deklareeritud maksustatav käive oktoobris enim hulgikaubanduses ja ehituses, vastavalt 7,1% ja 6,1%.
Mootorsõidukite müügi kasvu viimasel kahel kuul võib pidada ühekordseks ning see on peamiselt tingitud detsembri alguses kehtima hakanud piirangust sõiduautode ja nendega seotud kulude sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Autode esmaregistreerimine on samuti viimasel kahel kuul kasvanud, kuid seda peamiselt bensiinimootoriga autode näol. Samuti on märgata suuremat huvi luksusautode soetuse kohta. Näiteks viimasel kolmel kuul on ostetud uusi kõrgema hinnaklassiga autosid ligikaudu kaks korda ehk üle 200 auto rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv on viimastel kuudel olnud aastakeskmisest kiirem. Novembris kiirenes palgakasv 6,8%-le ja hõive kasv aeglustus 2,0%-le. Suurematest tegevusaladest on viimase kolme kuu põhjal hõive- ja palgakasvu vedajad töötlev tööstus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Kasvu pidurdavad veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused.
Ministeeriumi hinnangul on juulis rakendunud töötajate register suurendanud hõivet ehituses ja jaekaubanduses, kuid kuna lisandunud töötajate deklareeritud palk on keskmisest madalam, on palgakasv seal aeglustunud. Hõivatute vähenemise tõttu on keskmise palga kasv kiirem olnud avalikus halduses, hariduses ja hulgikaubanduses.
